Erinevus lehekülje "Fotomeetria (astronoomia)" redaktsioonide vahel

 
== Rakendused ==
Kasutades teadmist, et valguse intensiivsus kahanemine on kauguse ruudu funktsioon, saab fotomeetrilisi mõõtmisi kasutada objekti koguheleduse määramiseks (kui selle [[Kaugus|kaugust]] on võimalik kindlaks määrata), või objekti kaugustkauguse hindamiseks, kui tema koguheledus on teada.
Taevakehade muid füüsikalisi omadusi, näiteks [[Temperatuur|temperatuuri]] või keemilist koostist, saab määrata vastavalt lairibafotomeetria või hea spektraalse lahutusega spektrofotomeetria abil. Tihti kantakse paljude mõõdetud objektide (näiteks täheparvede[[täheparv]]ede puhul) fotomeetrilised kahes filtris tehtud fotomeetrilised mõõtmised värvvärvus-heledusdiagrammile, mis tähtede jaoks on vaadeldudvaatluslik versioon [[Hertzsprungi-Russelli diagramm|Hertzsprung-Russelli diagramistdiagrammist]]. Selliselt on võimalik määrata täheparve vanust.
Fotomeetriat kasutatakse ka muutuva heledusega objektide, nagu näiteks [[Muutlik täht|muutlike tähtede]],<ref name="wHcWC" /> asteroidide, aktiivsete galaktikatuumade ja [[Supernoova|supernoovade]] uurimiseks või eksoplaneetide avastamiseks transiidimeetodil. Nende objektide heledusmuutuste mõõtmisi saab kasutada näiteks, et määrata varjutusmuutlike kaksiktähtede komponentide [[Sideeriline periood|tiirlemisperioode]] ja [[Raadius|mõõtmeid]], asteroidide pöörlemisperioode ja nende kuju, tähtede pöörlemisperioode ja magnetilist aktiivsust täheplekkide näol, või ka supernoovaplahvatuste koguenergiat.