'''Religiooniõpetus''' on [[Usuõpetus|usuõpetust]] ja usundiõpetust[[usundiõpetus]]<nowiki/>t hõlmav üldmõiste koolides ühe või mitme religiooni õpetamisega tegelev õppeaine. Religiooniõpetuse aine õpisisu kesksed teemad on [[usund]]id, [[kultuur]] ja [[eetika]]. Seda terminit kasutati Eesti kontekstis eelkõige enne 2010. aastat, mil riiklikus õppekavas nimetati erinevaid religioone käsitlev aine usundiõpetuseks<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv|Pealkiri=Põhikooli riiklik õppekava|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>. Eesti seadusandluses on eristatud erakoolides antav ühest religioonist lähtuv [[usuõpetus]] ning pluralistlikust käsitlusest lähtuv [[usundiõpetus]], religiooniõpetust kasutatakse pigem katusteriminina neile kahele. Usuõpetust on õigus õpetada ainult erakoolides ja see peab olema seal õpilastele vabatahtlik. Munitsipaalkoolides tohib õpetada ainult riiklikus õppekavas kirjeldatud usundiõpetust. Riiklik õppekava piiritleb usundiõpetuse eesmärgid ja sisu, jättes konfessionaalse lähenemisega usuõpetuse sisu erakoolide endi otsustada.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/130052012002?leiaKehtiv|Pealkiri=Erakooliseadus|Väljaanne=Riigi Teataja|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>
Euroopa Liidu liikmesriikides jaguneb religiooniõpetus konfessionaalseks ([[usuõpetus]]) ja mittekonfessionaalseks ([[usundiõpetus]]). Usuõpetust õpetatakse nt Poolas, Türgis, Saksamaal jm, usundiõpetust Suurbritannias, Rootsis, Norras jm.<ref>{{Netiviide|Autor=Valk, Pille|URL=https://www.postimees.ee/1404449/religiooniopetus-euroopa-riikides|Pealkiri=Religiooniopetus Euroopa riikides|Väljaanne=Postimees|Aeg=20.03.2004|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>
