Kveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
8. rida:
'''Kveeni keel''' (''Kainun kieli'', ''Kveenin kieli'', ''Kväänin kieli'' ja ''Meiðän kieli''<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.omniglot.com/writing/kven.htm|Pealkiri=https://www.omniglot.com/writing/kven.htm|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>'')'' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]], mida räägivad peamiselt Põhja-[[Norra]]s elavad [[kveenid]]. Varem peeti kveeni keelt [[soome keel]]e [[murre|murdeks]].
 
1996. aastal said kveenid Norras ametliku vähemuse staatuse ning 2005. aastal tunnistati kveeni keelt Norra vähemuskeelena. Toona arvati olevat Norras olevat 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fennougria.ee/rahvad/laanemeresoome-rahvad/soomlased/kveenid/|Pealkiri=https://fennougria.ee/rahvad/laanemeresoome-rahvad/soomlased/kveenid/|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Kveeni keel on lähedaselt seotud kolme [[soomeugri keeled|soomeugri keelega]], mida räägitakse Põhja-[[Skandinaavia]]s: [[meä keel]], [[karjala keel]] ja [[soome keel]]. Kveeni, meä, karjala ja soome keele rääkijad saavad üksteisest üldiselt ilma raskusteta aru.
14. rida:
Kveeni keel on omandanud mitmeid laensõnu [[norra keel]]est, näiteks kasutatakse sõna ''tyskäläinen'' (sakslane) soomekeelse sõna ''saksalainen'' asemel. Kveeni keel kasutab ka mõningaid vanu soome keele sõnu, mida [[Soome]]s enam ei kasutata.<ref name=":0" />
 
[[1860]]-ndatest üritas Norra valitsus kveene assimileerida. Keelati kveeni keele kasutus koolides ja valitsusasutustes, kveenikeelsed kohanimed asendati [[norra keel|norra]] omadega. Alates [[1970]]-ndatest on lubatud kveenidel ja [[saamid|saamidel]] kasutadalubatud oma [[keel]]i kasutada. [[Kveeni kultuur]]i ja keele vastu on tõusmas huvi ja nende populaarsus kasvab.<ref name=":0" />
 
== Keelenäited ==