Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
12. rida:
[[1704]]. aastal vallutab [[Peeter I]] Narva. Kirik muudetakse õigeusu kirikuks ning pühitsetakse [[Aleksander Nevski]]le ja antakse Narva polgu kirikuks, ning toimib õigeusu kirikuna kuni [[29. juuni]]ni [[1708]], mil jumalateenistused viiakse üle avatud Issandamuutmise peakirikusse (endine Maarja, seejärel Jeruusalemma Johannese kirik) ja kirik suletakse.
[[1718]]. aastal lubatakse 1708. aastal küüditatutel sakslastel ja rootslastel tagasi Narva tulla. Kuna saksa kogudusel puudub kirik antakse [[1733]]. aastal kirik üle luterlikule saksa kogudusele ning [[1734]]. aaastal peale remonti pühitsetakse pastor Caspar Matthias Rodde poolt Ristija Johannese auks '''Püha apostel Johannese kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''.
Kirikus on järjekordne tulekahi [[23. aprill]]il [[1747]]. Põleb [[kirikutorn]], mis taastatakse 1774. aastal. Taastamistööd toimuvad linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. saab kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.
| |||