Kveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Kveeni keel''' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]], mida räägivad peamiselt Põhja-[[Norra]]s elavad [[kveenid]]. Varem peeti kveeni keelt [[soome keel]]e [[murre|murdeks]], see sai vähemuskeele staatuse aastal [[2005]].
 
1996. aastal said kveenid Norras ametliku vähemuse staatuse ning 2005. aastal tunnistati kveeni keelt Norra vähemuskeelena. Toona arvati olevat Norras 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.
 
Kveeni keel on lähedaselt seotud kolme [[soomeugri keeled|soomeugri keelega]], mida räägitakse Põhja-[[Skandinaavia]]s: [[meänkieli]], [[karjala keel]] ja soome keel. Kveeni, meä, karjala ja soome keele rääkijad saavad üksteisest üldiselt ilma raskusteta aru.
 
Kveeni keel on omandanud mitmeid laensõnu [[norra keel]]est, näiteks kasutatakse sõna ''tyskäläinen'' (sakslane) soomekeelse sõna ''saksalainen'' asemel. Kveeni keel kasutab ka mõningaid vanu soome keele sõnu, mida [[Soome]]s enam ei kasutata.
 
[[2005]]. aastal arvati olevat Norras 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.{{lisa viide}}
 
[[1860]]-ndatest üritas Norra valitsus kveene assimileerida. Keelati kveeni keele kasutus koolides ja valitsusasutustes, kveenikeelsed kohanimed asendati [[norra keel|norra]] omadega. [[1970]]-ndatest on lubatud kveenidel ja [[saamid|saamlastel]] kasutada oma [[keel]]i. [[Kveeni kultuur]]i ja keele vastu on tõusmas huvi ja nende populaarsus kasvab.