Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
'''Narva Püha apostel Johannese kirik''' eestipäraselt '''Narva Jaani kirik''' ehk '''Narva Rootsi Toomkirik'''. [[1641]]. aastal alustatakse kiriku ehitust Narva rootsi kogudusele. [[1645]]. aastal kinnitab [[Rootsi]] valitsus kiriku Narva [[Toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutab seda kuni [[1704]]. aastani.
Kirik ehitatakse kolme[[lööv]]ilise kodakirikuna ilma [[kooripealne|kooripealseta]] ja eraldi torniosata aastatel
Kiriku ehitust alustavad kohalikud meistrid Elias Moor ja Hans Skinner. 1644. aastal kutsutakse kohale kiviraidur [[Zacharius Hoffmann]] vannem, ehituses osaleb ka Mattias Daus. [[1651]]. aastal valmib neljatahuline tugevasti lõigatud nurkadega [[kellatorn]].
Kiriku hoone on laotud [[paekivi]]st. Hoone välisseintes dommineerivad kaheastmelised [[tugipiilarid]]. Kiriku kaheastmeline katus ületab peaaegu pooleteistkordselt seinte kõrguse. Kompaktse kirikuruumi [[ristvõlvislik]] ja aknad on teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ülevalt ahenevad [[ümarpiilar]]eid lõppevad lihtsate nelinurksete [[kapiteel]]idega meenutasid [[gootika]]t, vaid selle vahega, et neil on kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeritakse juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides.
10. rida:
1690. aastal remonditakse kirikut uuesti nii seest, kui ka väljast. [[1691]] aastal peale remonti avatakse kiriku juures [[seek]] (pansionaat) 18 elatunud koguduseliikmele.
[[1704]]. aastal vallutab [[Peeter I]] Narva. Kirik muudetakse õigeusu kirikuks ning pühitsetakse [[Aleksander
[[1718]]. aastal lubatakse 1708. aastal küüditatutel sakslastel ja rootslastel tagasi Narva tulla. Kuna saksa kogudusel puudub kirik antakse [[1733]]. aastal kirik üle luterlikule saksa kogudusele ning 1734.aaastal peale remonti pühitsetakse pastor Caspar Matthias Rodde poolt Ristija Johannese
Kirikus on järjekordne tulekahi [[23. aprill]]il [[1747]]. Põleb [[kirikutorn]], mis taastatakse 1774. aastal. Taastamistööd toimuvad linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. saab kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.
| |||