|
[[Fail:BraerStorm1993.png|pisi|[[Meteosat]]i infrapunaülesvõte 1993. aasta 10. jaanuaril haripunkti jõudnud Braeri tormist. Tegemist oli teadaolevalt läbikõigi ajaaegade tugevaima Põhja-Atlandi piirkonda räsinud pommtsükloniga.]]
'''Pommtsüklon''' ehk '''pahvaktsüklon''' on uus ja viimastel aastatel eeskätt ajakirjanduses kasutusele võetud [[Meteoroloogia mõisteid|ilmatermin]]. Niimoodi on hakatud Põhja-[[Põhja-Ameerika|Ameerikas]]s kutsuma selliseid [[Atmosfäär|atmosfäärisatmosfäär]]is esinevaid madalrõhkkondi ehk [[Tsüklon|tsükloneidtsüklon]]eid, mille puhul [[õhurõhk]] langeb tsüklonis väga kiiresti.<ref name="Horisont" />
Pahvaktsükloni definitsioonis on isegi täpne määratlus – õhurõhu langus vähemalt 24 millibaari / hektopaskalit 24 tunni jooksul. Sellist väga kiiret tsükloni arengut nimetataksegi inglise keeles ''[https://oceanservice.noaa.gov/facts/bombogenesis.html bombogenesis]''’eks<nowiki>'</nowiki>eks, mida võiks eesti keelde tõlkida kui „plahvatuslikku'plahvatuslikku arengut“arengut' – viimasest ka rööptermin pahvaktsüklon. Seetõttu kujuneb välja väga suur õhurõhu [[gradient]] sellise tsükloni keskme ja äärealade vahel, põhjustades ohtlikke [[Torm|tormituuli]].<ref name="Horisont" />
Pahvaktsükloniga kaasnevad sageli tugevad, isegi äärmussademed. Kui selline tsüklon liigub kiiresti suurematele laiustele, siis kaasneb sellega näiteks [[Arktika|Arktikas]]s (polaaraladel) kiire ilma soojenemine, nii et mõnel juhul võib temperatuur tõusta üle 0 °C isegi talvel. Pahvaktsüklon (või selle serva mööda külm õhumass) võib liikuda ka kaugele lõunasse, põhjustades ebatavaliselt külma ilma ja lumesadu. Kõige iseloomulikum on selline olukord [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], kus pinnamood soodustab selliseid nähtuseid.
Reeglina tekivad need tsüklonid ookeani kohal aktiivsel frondil, mille ümbruses on väga kontrastsed (erinevate omadustega) õhumassid<ref name="Horisont" />, mis loovad aluse ekstreemsele barokliinsele labiilsusele ehk atmosfääris on ebatavaliselt palju potentsiaalset energiat, mis saab muutuda näiteks liikumise energiaks – tekib torm.
Pommtsüklon iseenesest ei plaksataprahvata, mistõttu termin võib mõjuda eksitavalt, kuid see on selline tsüklon, mis mõjutab inimtegevust märkimisväärselt, tuues näiteks inimeste elutegevuse jaoks kaasa tõsiseid tagajärgi. Tugevast tuulest tekkinud purustused, äärmussademetest põhjustatud üleujutused ja padulumest või lumetormist tingitud transpordikatkestused tekitavad suurt materiaalset kahju. Mingil määral võib [[Parasvööde|parasvöötmes]] esinevaid pommtsükloneid võrrelda isegi troopikatsüklonitega ehk [[Orkaan|orkaanideorkaan]]ide ja [[Taifuun|taifuunidegataifuun]]idega, kuigi pahvaktsüklonite tekkemehhanism on siiski erinev võrreldes troopikatsüklonitega, samuti ei ole nadneed tavaliselt nii intensiivsed ega hävitava mõjuga kui troopikatsüklonid.<ref name="Horisont">[[Jaak Jaagus]]. ''Mis on pommtsüklon?'' – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 2/2018, lk 8</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Jüri Kamenik|URL=http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/10/juri-kamenik-toimetas-ott-tuulberg.html|Pealkiri=Suur troopikatsüklonite ülevaade|Väljaanne=Ilm ja inimesed|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Viited ==
| 