Vigala kihelkond

Vigala kihelkond (saksapäraselt Fickel, ladinapäraselt Figalensia) on Eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Läänemaal.

13. sajandi alguseni moodustasid ühtse Läänemaasse kuuluva muinaskihelkonna (nimi teadmata, vt Konuvere maalinn) hilisemad Vigala, Märjamaa ja Kullamaa kihelkonnad. Vaid Hilisema Vigala kihelkonna Avaste piirkond võis kuuluda Soontagana kihelkonda.

Vigala kirikukihelkond moodustati tõenäoliselt juba 13. sajandi 30ndatel-40ndatel aastatel. Kiriku (Vigala Maarja kirik) kohta on andmeid 1339. aastast, sellest ajast loeb oma sündi ka EELK Vigala kogudus.

13. sajandil läänistati piirkond Uexküllidele. Rajati kaks vasallilinnust - Velise vasallilinnus, Kivi-Vigala vasallilinnus. Hiljem, 18. sajandil kujunes Uexküllide suguvõsa peamõisaks Vana-Vigala mõis.

Vigala kihelkond on olnud läbi aegade suhteliselt tiheda asustusega, eriti suuremate jõgede kaldaalad. 1710. aastal elas kihelkonnas 3180. inimest. Samal aastal algas kihelkonnas laastav katkulaine. 1712. aastal elas kihelkonnas vaid 354. inimest. Tühjasid talusid oli 264 ja asustatud oli vaid 80 majapidamist.Seejärel saabus kihelkonda palju uusasunikke Lõuna-Eestist (peamiselt Tartumaalt). Elanike arv hakkas seejärel kiiresti kasvama. 1858. aastal elas kihelkonnas üle 8800 inimese (võrdluseks tänapäeval elab kihelkonna alal alla 2000 inimese).

Juba keskajast alates on kihelkonna alal tegeldud linakasvatusega, mis oli ka peamine tuluallikas 19. sajandil, kui Vigala kihelkonnast oli kujunenud Läänemaa kõige jõukaim piirkond. 1880. aastaks oli kihelkonnas ostetud vabaks 23,3% taludest. Selle tulemusega oli Vigala Läänemaal esikohal. Sealse jõukuse tõttu nimetati Vigala kihelkonda “Läänemaa Mulgimaaks”.

1880ndatel aastatel pöördus palju inimesi õigeusku, eriti Velise piirkonnas. Veel samal aatakümnel ehitati ka Velise õigeusu kirik.

1905. aastal osalesid Vigala kihelkonna inimesed aktiivselt mässus. Talupojad põletasid maha mitmeid mõisaid (Veilse, Jädivere ja Vana-Vigala mõisad). Velises koguni kuulutati välja Velise vabariik. 1906. aasta jaanuaris suruti mäss veriselt maha.

Vigala kirikukihelkond likvideeriti 1925. aastal, mil kaotasid üle Eesti kirikukihelkonnad haldusüksusena oma tähtsuse.

Vigala kihelkonnas 19. sajandini eksisteerinud mõisad

• Hallivere mõis (Hallifer) - 15-17. sajandil eksisteerinud mõis Vana-Vigala ja Paljasmaa piirkonnas.
• Jädivere mõis (Jeddefer)
• Kivi-Vigala mõis (Stein-Fickel, vt ka Kivi-Vigala vasallilinnus)
• Konuvere mõis (Konofer) – Vigala kihelkonda ulatusid mõisa lõunapoolsed metsad. Kuni 1711-1712. aasta katkuni olid need piirkonnad ka asustatud.
• Nõlva mõis (Nelva)
• Palase mõis (Pallas)
• Päärdu mõis (Kosch)
• Rumba mõis (Rumba) – ulatusid mõningad idapoolsed valdused Vigala kihelkonda.
• Vaguja mõis (Wackehowe) - 15 sajandil eksisteerinud väikemõis
• Vana-Vigala mõis (Alt-Fickel, kuni 18. sajandini Sikenkos)
• Velise mõis (Felx)

Vigala kihelkonna vallad 1920ndatel aastatel

• Jädivere vald – liideti hiljem Vigala vallaga
• Kivi-Vigala vald – ühendati hiljem Vana-Vigala vallaga Vigala vallaks.
• Nurtu vald – liideti hiljem Velise vallaga
• Päärdu vald – liideti hiljem Velise vallaga.
• Vana-Vigala vald – hiljem liideti juurde Kivi-Vigala vald ja Jädivere vald ning nimetati umber Vigala vallaks, likvideeriti 1950.
• Velise vald – hiljem liideti juurde Nurtu vald, Päärdu vald ja Valgu vald (Maärjamaa kihelkonnas), likvideeriti 1950.

Tänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub Vigala kihelkonna lääne ja keskosa Vigala valda ja idaosa Märjamaa valda.