Laensõna: erinevus redaktsioonide vahel

'''Laensõna''' on teisest keelest laenatud [[sõna]], mis on [[eesti keeleskeel]]es kohanenud meie keele häälikulise[[häälik]]ulise struktuuriga.<ref name="dMbIK" />

'''Tsitaatlaen''' – teisest keelest üle võetud sõna või [[sõnaühend]] täpselt kirjapildi järgi, [[Võõrtäht|võõrtähed]] ja võõrapärasused jäävad sisse, hääldatakse lähtekeele häälduse lähedaselt. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad[[tsitaatsõna]]d või -väljendid kirjutada teises, harilikult kursiivkirjas. Muutumatute sõnadega on lihtsam, nt de iure (ld) [de juure] ’õiguslikult’, crescendo (itaalia) [krešeʹndo] ’helivaljuselt kasvades’. [[Käändsõna|Käänd]]- ja pöördsõnade[[pöördsõna]]de puhul peab arvestama muutmise raskepärasusega: eesti tüvevokaal või muutelõpp tuleb liita ülakoma abil ja püstkirjas.<ref name="AG8t3" />

'''Kaudlaen''' –  teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelend. Nt ''admiral'' < sks ''Admiral'' < pr ''a''(''d'')''miral'' < ar ''emir-al-bahr'' (''admirali'' oleme laenanud [[araabia keelestkeel]]est [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[saksa keelekeel]]e vahendusel).<ref name="1ygK8" />

'''Pärislaen ehk otselaen''' – teisest keelest üle võetud sõna kas kirjapildi või häälduse järgi, mugandatud oma keelele sobivaks. Näiteks [[inglise keelestkeel]]est laenamisel näeb 1935. a sõnastatud üldpõhimõte ette häälduskuju kasutamist, seda küll eesti keele foneetikaga kohandades. Nii on laenatud nt bagi, disain, koomiks, meik, taimer, teip. <ref name="UbnvK" />

'''Tõlkelaen''' – [[liitsõna]] või [[sõnaühend]], harvemini [[Tuletus|tuletis]], mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt ''raamatupidaja'' (sks ''Buchhalter'').<ref name="jPhuC" />