Redaktsioon: 3. aprill 2017, kell 01:35 redigeeri Kuuskinen (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 9668 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2018, kell 00:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: Setälä kaitses oma doktorikraadi [[1977]]. aastal [[Helsingi ülikool]]is. Tema väitekiri "Private domini in Roman brick stamps of the empire" käsitles [[Rooma impeerium]]is kasutatud tellistele löödud templikirju. Aastail [[1970]]–[[1982]] töötas Setälä Helsingi ülikoolis ajalooassistendina ning seejärel oli ta professori kohusetäitja. [[1991]]. aastal nimetati ta Soome esimeseks naisajaloo erakorraliseks professoriks samal aastal rajatud [[Kristiina instituut\|Kristiina instituudis]] ([[soome keel\|soome]] ''Kristiina-instituutti'', sai oma nime [[Rootsi]] kuninganna [[Kristiina]] järgi).<ref>[http://www.helsinki.fi/akka-info/tiedenaiset/naistutk.html Naisuurimusest Helsingi ülikoolis]</ref> Pärat kolmeaastast professuuri töötas ta samuti kolm aastat ([[1994]]–[[1997]]) Soome Rooma instituudi juhatajana. Setälä uurimistöö tuntima osa moodustasid populaarteaduslikud naisajaloo esitused. Koos [[Matti Klinge]], [[Laura Kolbe]] ja [[Maria-Liisa Nevala]]ga kirjutatud teos "Kuningatar Kristiina – aikansa eurooppalainen" (1990) leidis äramärkimist [[Tieto-Finlandia]] teadusauhinnavõistlusel, nagu ka tema naisajaloo triloogia esimene osa "Antiikin nainen" (1993). Triloogia ülejäänud osad on "Keskiajan nainen" (1996) ja "Renessanssin nainen: naisten elämää 1400- ja 1500-luvun Italiassa" (2000). Triloogia on [[eesti keel]]de tõlkinud [[Maimu Berg]]. Setälä oli aastail [[1989]]–[[1994]] teadusajakirja [[Tiede]] toimetuse juhataja, aastast [[1997]] oli ta ka Teadusinformatsiooni Liidu (Tieteen tiedotus ry) juhatuses. Aastail [[1993]]–[[1995]] oli ta Teadusinformatsiooni nõukogus (Tiedonjulkistamisen neuvottelukunta) ning [[1984]]–[[1994]] [[Teaduskeskus Heureka\|teaduskeskuse Heureka]] juhatuses ning aastast [[1998]] Heureka komisjonis. ==Tunnustused== 40. rida: * Päivi Setälä ja Eva Ahl (toim.), ''Pyhä Birgitta: Euroopan suojeluspyhimys'', Helsingi: Otava, 2003. ISBN 951-1-18646-9 ==Viited== ~~==Kirjandust Setälä kohta==~~ {{viited}}▼ ==Kirjandus== Matti Klinge (toim.), ''Historian päiviä: Päivi Setälän 50-vuotisjuhlakirja''. Juhlatoimikunta, 1993. ISBN 952-90-4122-5. Liisa Suvikumpu (toim.), ''Meillä Euroopassa: Juhlakirja professori Päivi Setälälle 20.1.2003''. Helsinki: Otava, 2003. ISBN 951-1-18660-4. ==~~Viide~~Välislingid== [http://www.hs.fi/kotimaa/Filosofian+tohtori+ja+historiantutkija+P%C3%A4ivi+Set%C3%A4l%C3%A4+on+kuollut/a1396064950112 Filosofian tohtori ja historiantutkija Päivi Setälä on kuollut]. Helsingin Sanomat, 30. märts 2014 (soome keeles)▼ ▲{{viited}} ~~==Välislink==~~ ▲[http://www.hs.fi/kotimaa/Filosofian+tohtori+ja+historiantutkija+P%C3%A4ivi+Set%C3%A4l%C3%A4+on+kuollut/a1396064950112 Filosofian tohtori ja historiantutkija Päivi Setälä on kuollut] Helsingin Sanomat, 30. märts 2014 (soome keeles) [[Kategooria: Soome ajaloolased]]

Päivi Setälä: erinevus redaktsioonide vahel