Redaktsioon: 15. märts 2018, kell 00:08 (redigeeri) Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2018, kell 00:09 (redigeeri) (eemalda) Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Uuem muudatus →
Keskajal oli pitseerimiseks kasutusel [[vaha]], millesse segati selle omaduste parandamiseks sisse teisi aineid nt vaiku, õli, kipsi, kriiti või rasva. Eri kantseleides kujunes välja ka traditsioon, mis värvi vahaga pitseeriti. Teistest paremaks peeti punase vahaga pitseerimist. Kuna vahapitser on õrn hakati selle kaitseks 15. sajandil vahakujutist ümbritsema metallist (või ka puust) kapsliga. 16. sajandil tuleb kasutusele pitserilakk, mis on vahast vastupidavam. Tahmapitserid kasutati 18.–20. sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. ~~Laiuse Püha Jüri kogudus~~ == Kirjandus == * ''[http://www.archivi.beniculturali.it/dga/uploads/documents/Sussidi/Sussidi_3_A.pdf Vocabulaire International de la Sigillographie]'', Rooma 1990

Pitser: erinevus redaktsioonide vahel

Pitser (muuda)