Redaktsioon: 14. märts 2018, kell 16:20 (redigeeri) Hans Krämer (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2018, kell 00:08 (redigeeri) (eemalda) Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub Uuem muudatus →
[[Pilt:Laiuse koguduse pitser 1833.jpg\|pisi\|[[Laiuse Püha Jüri kogudus\|Laiuse koguduse]] pitser 1833. aastast]] '''Pitser''' on [[pitsat]]i positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsereid on läbi ajaloo kasutatud nii sulgemiseks kui tõendamiseks. Pitseriga sulgemine garanteerib sisu säilimise muutmata kujul, pitseriga annab sulgeda nii kirja kui merekonteinerit. Pitseriga tõendamine on ajaloo jooksul olnud kõige enam kasutatud dokumendi turvaelement, autentsuse tagaja. Kõige levinumad pitseerimismaterjalid on metall ja vaha, uusajal ka pitserilakk. Metallpitsereid, mida kasutati eriti palju [[Bütsants\|Bütsantsis]] ja üldse Vahemeremaades, nimetatakse [[bulla~~\|bullade~~]]ksdeks. Kuna [[Paavst\|Rooma paavst]] kasutas pitseerimiseks läbivalt [[tina]], on bulla nimetus laienenud paavsti ~~poolt~~ välja antava [[Ürik\|üriku]] üldnimetuseks. Keskajal oli pitseerimiseks kasutusel [[vaha]], millesse segati selle omaduste parandamiseks sisse teisi aineid nt. vaiku, õli, kipsi, kriiti või rasva. Eri kantseleides kujunes välja ka traditsioon, mis värvi vahaga pitseeriti. Teistest paremaks peeti punase vahaga pitseerimist. Kuna vahapitser on õrn hakati selle kaitseks 15. sajandil vahakujutist ümbritsema metallist (või ka puust) kapsliga. 16. sajandil tuleb kasutusele pitserilakk, mis on vahast vastupidavam. Tahmapitserid kasutati 18.–20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Laiuse Püha Jüri kogudus === Kirjandus ===▼ * ''[http://www.archivi.beniculturali.it/dga/uploads/documents/Sussidi/Sussidi_3_A.pdf Vocabulaire International de la Sigillographie]'', Rooma 1990 * ''Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561 nebst Siegeln einheimischer Geschlechter. Aus dem Nachlasse von Baron Robert v. Toll mit Hinzufügung eines Textes für die Siegel, hrsg. v. Johannes Sachssendahl'', Reval 1887. (Est- und Livländische Brieflade, Bd. 4.)▼ * ''Pitsereid Tallinna Linnaarhiivist. Siegel aus dem Tallinner Stadtarchiv. Seals from Tallinn City Archives'', Tallinn 2013▼ ▲=== Kirjandus === Vocabulaire International de la Sigillographie, Roma 1990<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.archivi.beniculturali.it/dga/uploads/documents/Sussidi/Sussidi_3_A.pdf\|Pealkiri=Vocabulaire international de la sigillographie\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> ▲Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561 nebst Siegeln einheimischer Geschlechter. Aus dem Nachlasse von Baron Robert v. Toll mit Hinzufügung eines Textes für die Siegel, hrsg. v. Johannes Sachssendahl, Reval 1887. (Est- und Livländische Brieflade, Bd. 4.) ▲Pitsereid Tallinna Linnaarhiivist. Siegel aus dem Tallinner Stadtarchiv. Seals from Tallinn City Archives, Tallinn 2013 [[Kategooria:Ajalugu]] [[Kategooria:Dokumendid]]

Pitser: erinevus redaktsioonide vahel

Pitser (muuda)

Redaktsioon: 15. märts 2018, kell 00:08