Erinevus lehekülje "Zoroastrism" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Faravahar.svg|pisi|[[Faravahar]] - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid]]
'''Zoroastrism''' (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka '''masdaism''', on vanim [[Monoteism|monoteistlik]] [[usund]]. See pärineb I aastatuhandest e.m.a [[Iraan]]<nowiki/>ist. Zoroastrism põhineb prohvet [[Zarathustra|Zarathuštra]] (kreeka keeles ''Zoroaster'') õpetustel. Ta reformis seda [[6. sajand eKr|6. sajandil e.m.a]] ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatule [[Avesta]]le.<ref name="ENE">ENE 5. köide, Tallinn, 1972, lk 90</ref>
 
Zoroastrism tekkis [[Ahhemeniidid]]<nowiki/>e ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja valitsemisajal riigi peamine usund. [[Sassaniidid]]<nowiki/>e ajal (3.–7. sajandil m.a.j) oli zoroastrism Iraanis täielikult valitsev usund.
 
Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja [[viimnepäev|maailmalõpust]] kõnelev usund. Oma aja suurima [[Maailmareligioon|maailmareligioonina]] avaldas see märgatavat mõju [[Judaism|judaismi]], [[Kristlus|kristluse]] ja [[Uusplatonism|uusplatonismi]] kujunemisele. Zoroastrismi hävitasid [[Iraan|Iraani]] 7. sajandi keskpaigal sisse tunginud [[muslim|muhameedlased]]. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elavad [[Lääne-Indias]] [[Mumbai]] ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on väike zoroastrialaste kogukond.<ref name=link>[http://www.religioustolerance.org/zoroastr1.htm Zoroastrianism - Introduction; membership, future survival]</ref>
 
Usundi õpetuse järgi on peajumal, maailma ja inimkonna looja, Ahura Mazda (Tark isandIsand). Talle vastandub Ahriman (Kuri Vaim). Selline kahesuseKahesuse (''dualistlik'') idee esineb ka teistes monoteistlikes usundites: kristluses ja islamis.
 
See, mille Zarathuštra lõi, oli veedade usundi üleviimine aramea maailma ja aramea mõtlemise vormidesse. Vanaindia usu jumalad saavad semiidi usus deemoniteks, araablastel džinnideks. Aramea maailmas on kõlbelis-kahesuse (dualistlikus) talupojausundis [[Jahve]] ja [[Beltsebul]] samamoodi vastakuti nagu [[Ahuramazda]] ja [[Ahriman]]. Zarathuštra on nende iisraeli prohvetite teekaaslane, kes samamoodi ja samal ajal kujundasid ümber moosese-kaanani rahvausu. Kogu maailmalõpumaailma lõpu õpetus (eshatoloogia) on [[iraan]]<nowiki/>i ([[pärsia]]) ja [[juudid|juudi]] usundi ühisvara. [[Avesta]] tekstid kirjutati partlaste ajal algselt aramea keeles, alles hiljem tõlgiti plehevisse.<ref name=":0">Oswald Spengler. ''Õhtumaa allakäik'' II. Tartu 2012, 221-222.</ref>
 
Partlaste ajal jõudis nii iraanlaste kui juutide hulgas lõpule muutus, mis ei määratle rahvuse mõistet enam hõimukuuluvuse, vaid õigesse usku kuulumise alusel.<ref name=":0" /> Mazda usku astunud juut sai iraanlaseks ja kristlaseks saanud iraanlane sai nestoriaaniks. (Algkristlased ei nimetanud iraanlasi ja juute uskmatuteks.)
==Kirjeldus==
Zoroastrism põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal [[Ahuramazda]] ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasema [[Assüüria]] riigi peajumala [[Aššur]]iga. Olenevalt sellest, kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kas [[paradiis]] või [[põrgu]]. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.
1063

muudatust