Zoroastrism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Faravahar.svg|pisi|[[Faravahar]] - üks tähtsamaid zoroastrismi sümboleid]]
'''Zoroastrism''' (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka '''masdaism''', on vanim [[Monoteism|monoteistlik]] [[usund]]. See pärineb I aastatuhandest e.m.a [[Iraan]]<nowiki/>ist. Zoroastrism põhineb prohvet [[Zarathustra|Zarathuštra]] (kreeka keeles ''Zoroaster'') õpetustel. Ta reformis seda [[6. sajand eKr|6. sajandil e.m.a]] ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatule [[Avesta]]le.
Zoroastrism tekkis [[Ahhemeniidid]]<nowiki/>e ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja
Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja [[viimnepäev|maailmalõpust]] kõnelev usund.
Usundi õpetuse järgi on
See,
Partlaste ajal jõudis nii iraanlaste kui juutide hulgas lõpule muutus, mis ei määratle rahvuse mõistet enam hõimukuuluvuse, vaid õigesse usku kuulumise alusel.<ref name=":0" /> Mazda usku astunud juut sai iraanlaseks ja kristlaseks saanud iraanlane sai nestoriaaniks. (Algkristlased ei nimetanud iraanlasi ja juute uskmatuteks.)
==Kirjeldus==
Tavade hulka kuulus tulekultus ja [[ohverdamine]], mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja [[viimne kohtupäev|viimsest kohtumõistmisest]], mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega
Iraani rahvuslikus ja riiklikus usundis zoroastrismis suhtuti põlastavalt ja vaenulikult abielust loobumisesse.
|