Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 3714 baiti ,  6 aasta eest
Lisasin õpingute ja õpingu kaaslaste kohta infot (riialased ja esimene eesti arhitektide põlvkond). Lisaks lisasin pealkirja looming koos alapealkirjadega: Tallinna maja ja traditsionalistlik elumaja
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lisasin õpingute ja õpingu kaaslaste kohta infot (riialased ja esimene eesti arhitektide põlvkond). Lisaks lisasin pealkirja looming koos alapealkirjadega: Tallinna maja ja traditsionalistlik elumaja
2. rida:
'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].
 
Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkas õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s, mille arhitekt ka 1915. aastal diplomiga lõpetas. Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref>
Tarvas lõpetas [[1915]]. aastal [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] arhitektina.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel. Aastatel [[1919]]–[[1923]] töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]. aastani vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos.
 
== Looming ==
Riias arhitektikutse saanud ja peamiselt 1920.–1930. aastatel tegutsenud, kujundas Tarvas (1885–1975) eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. Puitlaudise ja keskse kivitrepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama lausa Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks, mille markantseimad näited on Salme 15 (1932), Kungla 20 (1932) ja Salme 22 (1929), Telliskivi 50a (1935) jt.
Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatusega, kes hindas enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ja esinduslikkust. Tarvase käekirja näiteid: Pronksi 5 (1936), L. Koidula 3, Juhkentali 46, Magasini 3g, Raua 31, Tartu mnt 71 (1937), Mardi 14, J. Vilmsi 7 (1928), Liivalaia 19 (1929), Poska 9, Pardi 4 jt.
 
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid – nt [[Viinistu algkool]] (1928) ja [[Naissaare kirik]] (1933). Harju maa-arhitektina ametis olnud Tarvas kavandas ka puust algkoolid Viimsisse (1925-27, Rannarahva Muuseum) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref>
Veel Tarvase käekirja näiteid: Pronksi 5 (1936), L. Koidula 3, Leigeri 4, Juhkentali 46, Magasini 3g, Raua 31, Tartu mnt 71 (1937), Mardi 14, J. Vilmsi 7 (1928), Liivalaia 19 (1929), Poska 9, Pardi 4 jt. Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatusega, kes hindas enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ja esinduslikkust.
 
=== Traditsionalistlik elumaja ===
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid – nt [[Viinistu algkool]] (1928) ja [[Naissaare kirik]] (1933).
1920. aastatel rajati palju elamuehitisi, mille peamiseks suunaks on ühtlane ja ratsionaalne traditionalism.
 
Kopli moodustas oluliseima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas(1912-1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse Sirbi tänavale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselised kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
* Sirbi tänava kaksikmajad koos arhitekt R. Koolmariga (1939–1941)
 
=== Tallinna maja ===
Riias arhitektikutse saanud ja peamiselt 1920.–1930. aastatel tegutsenud, kujundas Tarvas eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. Puitlaudise ja keskse kivitrepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama lausa Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sandra Mälk|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/|Pealkiri=KARL TARVAS – 125|Väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum|Aeg=16.04.2010|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Tallinna maja ei olnud professionaalselt väljatöötatud tüüpprojekt, vaid kohalike ehitusmäärustest ja ehitusvõtetest argipraktikas kujunenud tüüp, mis sobitus ka vaesemale elanikkonnale. See tüüp oli omane inseneride ja tehnikute kavandites.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940.|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref> See teeb Karl Tarvase unikaalseks arhitektiks, kes teadlikult orienteerus vaesema kodanike elamute rajamisele, tehes seda väga hästi. Tallinna maja oli omas ajas nii sotsiaalselt kui ka arhitektuurselt konservatiivne, aga pakub huvi kui omapärane vernakulaarne arhitektuuriilming ja taolisi kavandaski enim Karl Tarvase büroo.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur.|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=11}}</ref>Tarvase Tallinna maja tüüpi hoonetel on nii traditsionalistlike, funktsionalistlike kui ka juugendlike jooni.
* Kauba 11 (1928)
* Aadamsoni 5a (proj. 1929), ebatüüpilise põhiplaaniga Tallinna maja
* Koidu 68b (proj. 1929)
* Wiedemanni 11 (1932)
* Laulupeo 7 (proj. 1932)
* Jakobi 16 (proj. 1936)
* Salme 25 1939. a juurdeehitus H. Johansoni 1929. a proj. majale
 
==Isiklikku==
19. rida ⟶ 34. rida:
*http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/
*http://linnamajad.blogspot.com/2013/05/dea.html
 
* http://aedjakodu.tarbija24.ee/809888/vana-maja-taastaja-soovin-et-vanaisa-kodu-kestaks-polvest-polve
 
* https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/Tallinn1.pdf
{{DEFAULTSORT:Tarvas, Karl}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
40

muudatust