Fotomeetria (astronoomia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Loodud lehekülje "Photometry (astronomy)" tõlkimisel |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
4. rida:
== Fotomeetrilised meetodid ==
Fotomeetrilised meetodid sõltuvad uuritavast lainepikkuste vahemikust. Kõige lihtsamal juhul kogutakse valgust teleskoobiga, vahel läbib valgus seejuures läbi spetsiaalsete optiliste ribafiltrite, ning registreeritakse valgusenergiat valgustundliku mõõteriistaga. Et erinevate instrumentidega tehtud mõõtmisi oleks võimalik täpselt võrrelda, kasutatakse erinevaid standardsid fotomeetriliste filtrite komplekte (niinimetatud fotomeetriline süsteem).<ref
Ajalooliselt tehti fotomeetrilisi mõõtmisi lähis-[[Infrapunakiirgus|infrapuna]]<nowiki/>valgusest kuni [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettvalguseni]] fotoelektrilise fotomeetriga. See on instrument, millega saab mõõta üksiku objekti valguse intensiivsust, suunates valguse ühe valgustundliku elemendi - fotoelemendi või fotoelektronkordisti - peale. Tänapäeval on fotoelektrilised seadmed peaaegu täielikult asendatud [[CCD-sensor|CCD]] kaameratega, mis võimaldavad pildistada üheaegselt mitut objekti. Siiski, fotoelektrilisi fotomeetreid kasutatakse ikka veel erijuhtudel, näiteks väga heledate objektide mõõtmiseks või kui vajatakse väga kõrget ajalist lahutust või ülisuurt dünaamilist ulatust.
12. rida:
=== Kalibreerimine ===
Pärast uuritava objekti valgusvoo määramist signaali ühikutes (näiteks footonites või ADU-des), teisendatakse see tavaliselt instrumentaalseks tähesuuruseks. Seejärel mõõtmist kalibreeritakse mingil moel. Millist kalibreerimist kasutatakse, sõltub harilikult sellest, millist tüüpi fotomeetriat tehakse - väga sageli kasutatakse suhtelist või diferentsiaalset fotomeetriat nende lihtsuse tõttu.<ref
Suhtelises fotomeetrias mõõdetakse mitmete objektide heledust üksteise heledus(te) suhtes.
Absoluutne fotomeetria on objekti näiva heleduse mõõtmine standardses fotomeetrilises süsteemis; sellisel juhul saab mõõtmised saab võrrelda teiste absoluutsete fotomeetriliste mõõtmistega, mis on saadud kasutades teisi teleskoope või mõõteriistu.
34. rida:
Kasutades teadmist, et valguse intensiivsus kahanemine on kauguse ruudu funktsioon, saab fotomeetrilisi mõõtmisi kasutada objekti koguheleduse määramiseks (kui selle [[Kaugus|kaugust]] on võimalik kindlaks määrata), või objekti kaugust, kui tema koguheledus on teada.
Taevakehade muid füüsikalisi omadusi, näiteks [[Temperatuur|temperatuuri]] või keemilist koostist, saab määrata vastavalt lairibafotomeetria või hea spektraalse lahutusega spektrofotomeetria abil. Tihti kantakse paljude mõõdetud objektide (näiteks täheparvede puhul) fotomeetrilised kahes filtris tehtud mõõtmised värv-heledusdiagrammile, mis tähtede jaoks on vaadeldud versioon [[Hertzsprungi-Russelli diagramm|Hertzsprung-Russelli diagramist]]. Selliselt on võimalik määrata täheparve vanust.
Fotomeetriat kasutatakse ka muutuva heledusega objektide, nagu näiteks [[Muutlik täht|muutlike tähtede]],<ref
== Vaba tarkvara fotomeetrilisteks mõõtmisteks ==
Apertuurfotomeetria ja ka PSF-lähendamise jaoks on olemas mitmeid tasuta saadavaid arvutiprogramme.
SExtractor<ref name="BwPTk" /> ja
SExtractor<ref>{{cite web|url=http://www.astromatic.net/software/sextractor|title=SExtractor – Astromatic.net|website=www.astromatic.net}}</ref> ja ▼
Aperture Photometry Tool<ref
== Organisatsioonid ==
On mitmeid organisatsioone, alates professionaalne amatöör, et koguda ja jagada fotomeetrilisi andmeid ja teha see kättesaadavaks internetis. Mõned saidid andmeid koguda, peamiselt ressursside eest teiste teadlaste e.x. AAVSO) ja mõned küsivad sissemaksete andmeid oma teadusuuringud (st CBA):
* Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Ühing (AAVSO).<ref
* Astronomyonline.org<ref name="BaouI" />
* Astronomyonline.org<ref>{{cite web|url=http://astronomyonline.org/Exoplanets/AmateurDetection.asp|title=Exoplanet - Amateur Detection|website=astronomyonline.org}}</ref>▼
* Tagahoovi astrofüüsika keskus (CBA).<ref
* Digital-SF kataklüsmiliste muutlike tähtede andmebaas (DSF-Wiki)<ref
== Vaata ka ==
55. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="LWmh0">Warner, Brian (2006). ''A Practical Guide to Lightcurve Photometry and Analysis'', Springer, {{ISBN|0-3872-9365-5}}</ref>
<ref name="WhyXe">Hubbell, Gerald R. (2013). ''Scientific Astrophotography: How Amateurs Can Generate and Use Professional Imaging Data'': 264-266. Springer, {{ISBN|978-1-4614-5173-0}}</ref>
<ref name="wHcWC">North, Gerald, (2004). ''Observing Variable Stars, Novae and Supernovae'', Cambridge, {{ISBN|0-521-82047-2}}</ref>
▲
<ref name="YySjb">{{cite web|url=http://www.aperturephotometry.org|title=Aperture Photometry Tool: Home|website=www.aperturephotometry.org}}</ref>
<ref name="6t9bl">{{cite web|url=http://www.aavso.org|title=aavso.org|website=www.aavso.org}}</ref>
▲
<ref name="VvlRd">{{cite web|url=http://www.cbastro.org|title=CBA @ cbastro.org - Center for Backyard Astrophysics|website=www.cbastro.org}}</ref>
<ref name="JPoIr">http://www.digial-sf.com/dsf-wiki</ref>
}}
[[Kategooria:Astrofüüsika]]
|