Rakvere Karmeli kogudus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maarjamm (arutelu | kaastöö)
Maarjamm (arutelu | kaastöö)
1. rida:
{{vikindada}}
 
== KogudusKogudusest ==
[https://www.karmel.ee/ Rakvere Karmeli kogudus]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.karmel.ee/|Pealkiri=Rakvere Karmeli Koguduse koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> on erinevaid põlvkondi kaasav kristlik vabaühendus. Rakvere Karmeli Kogudus on Eestis registreeritud, eraõiguslik, kodanikualgatusel põhinev ja tegutsev juriidiliselt iseseisev mittetulundusühing.
 
Rakvere Karmeli kogudus kuulub enam kui 6400 liikmest ja 84 kogudusest koosnevasse [https://kogudused.ee/ekb-liit/ EEKB Liidu võrgustikku]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kogudused.ee/ekb-liit/|Pealkiri=Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu veebileht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>. Koguduse tegevuse eesmärkideks on kanda edasi Piibli õpetust, seda jagada, oma liikmete ja pooldajate koolitamine kristlikus elus, usus ja õpetuses, inimeste vaimulike, hingeeluliste, füüsiliste ja sotsiaalsete vajaduste eest hoolitsemine vastavalt võimalustele.
 
Kogudus asub [https://www.google.com/maps/d/viewer?ll=59.34284106129884%2C26.363163999999983&spn=0.004081%2C0.013937&msa=0&mid=1FQojIBuKbOfRaixHGUQu_T7SXF8&z=16 Eestis], [http://rakvere.kovtp.ee/et/uldinfo Rakveres]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://rakvere.kovtp.ee/et/uldinfo|Pealkiri=Rakvere linna veebileht|Väljaanne=veebileht|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> ning on kuulunud [[Rakvere|Rakvere linna]] <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere|Pealkiri=Rakvere|Väljaanne=Vikipeedia|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref>kogukonda enam kui 120 aastat. Lisaks tavapärasele kirikutööle on läbi erinevate aegade tegeletud ka mitmete muude tegevusvaldkondadega, üks peamisi prioriteete on olnud ühistegemised laste ja noortega.
 
== Visioon ==
50. rida:
 
==== Rakvere Karmeli koguduse sünd ====
1891. aastal oli Rakvere linnas üksainus baptist: parunite Dehnide kokk Tõnu Saarman. Olles oma päevatöö lõpetanud, oli tal kombeks suvekuudel minna härraste aeda ja paluda seal Jumalat Rakvere linna pärast. Nõnda kestis see kauemat aega ilma nähtavate tulemusteta. Ühel õhtul, kui Saarman parajasti istus oma Piibli juures ja tundis kurvastust Rakvere linna ükskõiksuse pärast evangeeliumi suhtes, avanes uks ja kolm naisterahvast astus sisse. Need olid kuulda saanud, et Dehnide kokk paluvat aias terve linna pärast Jumalat ja tahtsid seda meest lähemalt näha. Üks neist naistest avas oma maja ukse evangeeliumi kuulutamiseks ja novembris 1893 peeti seal esimene koosolek, millest võttis osa viis hinge. Teisel koosolekul oli inimesi kaheksa ja varsti oli väike tuba rahvaga täidetud. Samal talvel avati Saarmanile tunnipidamiseks juba 13 maja uksed. Sajad inimesed kuulsid sõnumit pattudest päästmisest, uuest elust, rahust ja rõõmust. Muidugi ei jäänud tulemata takistused, mis ikka on saatnud evangeeliumi kuulutamist: kord kippus kõrtsmik oma seltsilistega koosolekut segama, teinekord tormas ülesässitatud mitmesajapealine rahvahulk maja kallale, kus peeti koosolekuid, kiskus uksi ja aknaid eest ning karjus: “Kus hunt on?” Kaks korda tehti katset vend Saarman ära tappa, kuid tagajärjetult. Evangeelium aga levis. Esimesel ristimisteenistusel 1895. aasta oktoobris ristiti Sõmeru jões kolm inimest. 1894. aastal ristiti vend A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja vend Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere õed. Samal aastal moodustati Rakveres Tallinna I Baptisti koguduse osakond, mille juhatajaks sai Tõnu Saarman.
1891. aastal oli Rakvere linnas üksainus baptist: parunite Dehnide kokk Tõnu Saarman. Olles oma päevatöö lõpetanud, oli tal kombeks suvekuudel minna härraste aeda ja paluda seal Jumalat Rakvere linna pärast. Nõnda kestis see kauemat aega ilma nähtavate tulemusteta.
 
Ühel õhtul, kui vend Saarman parajasti istus oma Piibli juures ja tundis kurvastust Rakvere linna ükskõiksuse pärast evangeeliumi suhtes, avanes uks ja kolm naisterahvast astus sisse. Need olid kuulda saanud, et Dehnide kokk paluvat aias terve linna pärast Jumalat ja tahtsid seda meest lähemalt näha. Üks neist naistest avas oma maja ukse evangeeliumi kuulutamiseks ja novembris 1893 peeti seal esimene koosolek, millest võttis osa viis hinge. Teisel koosolekul oli inimesi kaheksa ja varsti oli väike tuba rahvaga täidetud.
 
Samal talvel avati Saarmanile tunnipidamiseks juba 13 maja uksed. Sajad inimesed kuulsid sõnumit pattudest päästmisest, uuest elust, rahust ja rõõmust. Muidugi ei jäänud tulemata takistused, mis ikka on saatnud evangeeliumi kuulutamist: kord kippus kõrtsmik oma seltsilistega koosolekut segama, teinekord tormas ülesässitatud mitmesajapealine rahvahulk maja kallale, kus peeti koosolekuid, kiskus uksi ja aknaid eest ning karjus: “Kus hunt on?” Kaks korda tehti katset vend Saarman ära tappa, kuid tagajärjetult. Evangeelium aga levis. Esimesel ristimisteenistusel 1895. aasta oktoobris ristiti Sõmeru jões kolm inimest. 1894. aastal ristiti vend A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja vend Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere õed. Samal aastal moodustati Rakveres Tallinna I Baptisti koguduse osakond, mille juhatajaks sai Tõnu Saarman.
 
==== Algusaastad ====
Ametlik luba koguduse tööks saadi kubernerilt 1896. aasta juunis. Aastast 1900 jätkati juba iseseisva kogudusena, kes ka Eesti Baptistide Ühendusse vastu võeti. Esimestel aastatel tuli võidelda mitmesuguste raskustega. ViielKogunisti viiel korral tuli vahetada kooskäimise ruume, sest ähvarduste ja koosolekute pidevate segamiste tõttu katkestasid majaomanikud sõlmitud lepingud. 1902. aastal leidis aset koguduse elus suursündmus - vähem kui kolme kuuga ehitati vend Saarmani poolt ostetud krundile Kunderi tänavale oma palvela, mis avati pidulikult 2. novembril. 1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.
 
1902. aastal leidis aset koguduse elus suursündmus - vähem kui kolme kuuga ehitati vend Saarmani poolt ostetud krundile Kunderi tänavale oma palvela, mis avati pidulikult 2. novembril.
 
1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.
 
Noorest mehest Saarmanist oli kolmekümnendate aastate alguseks saanud vana vend Saarman, kel aastaid juba üle seitsmekümne. Kogudus vajas uusi töötegijaid. 1931. aastal võttiski töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest [[Joel Efraim Dahl]], kes kiiresti koguduse usalduse võitis ja veel samal aastal jutlustajaks valiti. 1932. aasta mais ordineeriti ta koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele ja Joel Efraim Dahli eestvedamisele saadi tolle aja majanduslikult väga rasketes tingimustes hakkama lausa uskumatuga: 10. detsembril 1933 avati suure pidulikkusega uus palvela Koidula tänaval, mis teenib tänaseni.
 
Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti-koguduse kalmistule.
 
Ootamatu tagasilöök tuli vanematelt vendadelt, kelle arvates oli uus palvela “liiga suur saanud” ja “liiga kalliks läinud”. Joel- Efraim Dahl kaotas juhatuse usalduse ja pidi ameti maha panema. 1936. aasta alguses valiti uueks kogudusevanemaks vend [[Robert Särglepp]] Hiiumaalt. Kiiresti elavnes töö linnas, veel enam aga koguduse maaosakondades, eriti Kandles - usule tuli kümneid inimesi.
 
Noorest mehest Saarmanist oli kolmekümnendate aastate alguseks saanud vana vend Saarman, kel aastaid juba üle seitsmekümne. Kogudus vajas uusi töötegijaid. 1931. aastal võttiskivõttis koguduse töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest [[Joel Efraim Dahl]], kes kiiresti koguduse usalduse võitis ja veel samal aastal jutlustajaks valiti. 1932. aasta mais ordineeriti ta koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele ja Joel Efraim Dahli eestvedamisele saadi tolle aja majanduslikult väga rasketes tingimustes hakkama lausa uskumatuga: 10. detsembril 1933 avati suure pidulikkusega uus palvela Koidula tänaval, mis teenib tänaseni.
Vanematele juhtivatele vendadele oli Robert Särglepa vaimulik aktiivsus kahjuks vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end “rõõmulasteks”) ja baptisti-liikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma.
 
Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti-koguduse kalmistule. Ootamatu tagasilöök tuli vanematelt vendadelt, kelle arvates oli uus palvela “liiga suur saanud” ja “liiga kalliks läinud”. Joel- Efraim Dahl kaotas juhatuse usalduse ja pidi ameti maha panema. 1936. aasta alguses valiti uueks kogudusevanemaks vend [[Robert Särglepp]] Hiiumaalt. Kiiresti elavnes töö linnas, veel enam aga koguduse maaosakondades, eriti Kandles - usule tuli kümneid inimesi. Vanematele juhtivatele vendadele oli Robert Särglepa vaimulik aktiivsus kahjuks vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end “rõõmulasteks”) ja baptisti-liikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma. 1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks [[Elmar Maranik]], kes töötas Rakveres aastatel 1937- 1943 ja 1948- 1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt.
1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks [[Elmar Maranik]], kes töötas Rakveres aastatel 1937- 1943 ja 1948- 1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt.
 
==== Sõja-aastad ====
79. rida ⟶ 65. rida:
Sõda lõppes, kuid probleemid jäid. Tuli õppida elama täiesti uues olukorras, kus võimude pahatahtlikkus ning vaenulikkus usu ja usklike vastu oli riiklik poliitika. Valitsuse korraldusel liideti kokku mitmed erinevad vaimulikud liikumised. Nii sai Rakvere baptisti-kogudus uueks vaimulikuks koduks mitmetele endiste evangeeliumi- kristlaste koguduse liikmetele, samuti sõja ajal laialipillutatud ja oma kodu kaotanud usklikele, nende seas suurele hulgale Ingerimaa soomlastele, venelastele ja volgasakslastele.
 
1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks [[Árpád Arder|Arpad Arder]],<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%81rp%C3%A1d_Arder|Pealkiri=Arpad Arder|Väljaanne=Vikipeedia|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. TemaArpad Arderi vanaisa oli Jaan Poska ning isaks laulja Aleksander Arder. Arderi juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega,- nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid väga rahvarohked soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaa mitmest paigast. Arderist kujunes koguduse juht, kes oli tegus ja võimekas ning keda mäletati veel aastaid. Aastatel 1969 -70 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma. Arder on kirjutanud mitmeid raamatuid, muuhulgas ka "Kus on Arpadi kuningas?", kus ta teiste teemade hulgas räägib ka Rakvere Karmeli koguduse ajast.
 
Pärast Arderi lahkumist Rakverest alustas 1969. aasta sügisest koguduse juhtimise tööd Ilmar Kurg. Ilmar Kurg juhtis koguduse tööd kuni 1975. aasta sügiseni.
Aastatel 1969 -70 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal vend Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma.
 
1969.Pärast aastaIlmar sügisestKure 1975.lahkumist aastaametitööst sügiseni juhtis koguduse tööd [[Ilmar Kurg]].asus 1976. aasta kevadel asus Rakvere Karmeli kogudusevanema kohustessekohuseid täitma [[Peeter Roosimaa]] Oleviste kogudusest. MõniNoor aastaja hiljemtegus Roosimaa suunati tamõned aastad hiljem õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Koguduse töös, eriti kogudusevanema äraolekul, aitasid aktiivselt kaasa mitmed vennad, toetati ka väikeste maakoguduste (Rakke, Avispea) tööd.
 
==== Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne aeg ====
1989. aasta kevadel palus [[Peeter Roosimaa]] end vabastada kogudusevanema ametist seoses tööle asumisega loodava EKB Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektori ametikohale. Sama aasta sügisel valiti kogudusevanemaks oma koguduse vend [[Meelis Etti]], kes ka ordineeriti 1991. aasta kevadel.
 
1992. aastal avati koguduse osakond Kundas. Koguduses tegutsesid noortekoor ja pühapäevakool, aktiivselt kasvas noortetöö. Uued ning avatud võimalused pakkusid palju eri viise evangeeliumi kuulutamiseks. Vastupidiselt nõukogude ajale oli võimalus lüüa kaasa kohalike omavalitsuste töös, produtseerida raadiosaateid, osaleda avalikel debattidel jne.
 
Kui varemNõukogude Liidu perioodil oli võimalus luua sõprussuhteid vaid ida suunas, siis üheksakümnendate alguses sai kogudus endale kaks sõpruskogudust läänest. Alingsosi baptisti-kogudus Rootsist ning Kuopio vabakogudus Soomest. Just viimasega osutusid sõprussidemed väga tihedateks ning vaimulikult teineteist ülesehitavateks.
 
1995. aastast alates olihakati kogudusevälja üheksandma olulisekskoguduse igakuiseksigakuist väljundiks ajalehtajalehte “Karmel”, mida anti järjepidevalt välja 13 aastat. jaAjalehe tellitilugejaid oli üle kogu Eesti.
 
2005. aastal sai tollane pastor Meelis Etti südamesse anda koguduse pastori töö aastal 2008 üle nooremale. 2006. aastal toimuski [[Gunnar Kotiesen]]i pastoriks ordineerimine. Esialgu teeniti koos vanempastor Meelis Ettiga, kuid seoses tema haigestumisega oli alates 2007. aastast pastori kohusetäitajaks Gunnar Kotiesen, kes alates 2008. aasta augustist on Rakvere Karmeli koguduse pastoriks.