Ava peamenüü

Muudatused

Keeletoimetasin lõpuni.
 
==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
Detsembris [[1705]]. aastal ületasid Vene väed (20 000 meest) feldmarssal parun [[Georg Benedict Ogilvy]] juhtimisel Poola piiri, et ühineda [[Saksimaa kuurvürst]]i AugustitAugust II Tugevat toetavate [[SileesiaSaksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]]s asuvatevägedega, mida juhtis jalaväekindral krahv [[Johann Matthias von der Schulenburg|Johann Matthias von der Schulenburg.]]i juhitavateSaksimaa väed asusid [[Saksimaa kuurvürstiriik|SaksimaaSileesia]] vägedegas, kuid Vene väed jäid talvituma [[Hrodna]] (Grodno) kindlusesse. Karl XII tegi oma armee peaosagapõhiosaga 250 km pikkuse kiirmarsi ja lõikas ära Vene vägede tee itta. 20 000-meheline vägi, mida juhtis [[Carl Gustaf Rehnskiöld]], pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 000 sõdurit. Vene armee kindlustus [[Hrodna]] kindluses ja ootas vabastamist.
 
[[3. veebruar]]il [[1706|1706. aastal]] kohtusid Rootsi ja Saksi väed [[Fraustadti lahing]]us. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all olidkoosnesid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõdurid.sõduritest, Paljudpaljud rügemendid koosnesidolid Prantsuse ja Šveitsi sõjavangidest. Lahingurivi vasakul tiival oli 10 vene jalaväepolku preisi polkovniku [[Georg Heinrich von der Goltz]]i juhtimisel 10 vene jalaväepolku, kuhu kuulus 6400 meest<ref name="782Zm" />.
 
Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi vägede rinne kokku, šveitslaste ja prantslaste palgasõdurid jooksid rootslaste poole üle. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3000 sõdurit saidsai end päästa, ületades [[Odra]] jõe. Vangi langenud umbes 500 vene [[sõjavang]]i laskis kindral Rehnskiöld tappa. RootsiLahingus sõjavägitapeti kaotas452 lahingus 452Rootsi sõjaväelast tapetutena ja 1077 haavatutenasai haavata. Karl XII edutas kindral parun Rehnskiöldi lahingu võidu eest feldmarssaliks ja annetasandis talle krahvitiitli.
 
Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murdsid 14 000 mehe suuruseks jäänud Vene armee 4. märtsil 1706 rootslaste piiramisrõngast läbi [[soo]]de välja. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi [[Kiiev]]isse.
Pärast vägede häbiväärset taganemist kõrvaldas tsaar Peeter I [[Georg Benedict Ogilvy]] sõjavägede juhtimisest ning määras sõjaväejuhtideks [[Boriss Šeremetjev]]i ja [[Aleksandr Menšikov]]i.
 
Karl saiXII arumõistis, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706. aastal otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida AugustitAugust II Tugevat loobuma nõuetest Poola troonile.
[[Pilt:Karl XII i Altranstädt 1706-1707 av Johan David Swartz.jpg|pisi|[[Karl XII]], 1707. aastal. [[Johan David Swartz]]]]
 
==Rootsi sõjakäik Saksimaale==
Saksimaal oli vastuseis [[Saksimaa kuurvürst]] AugustiAugust II Tugeva Poola-poliitikale,: keskuurvürst kehtestas [[aktsiis]]i, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega takuurvürst nekruteid värbas.
 
[[27. august]]il 1706. aastal marssis Rootsi armee Saksimaale sisse. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui [[okupatsioon]]ivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus [[Austria]]sse, kus see [[interneerimine|interneeriti]]. Saksimaa sõjaväe juures olnud Vene jalaväepolgud aga taganesid läbi [[Brandenburgi kuurvürstiriik|Brandenburg]]i kaudu Poolasse.
 
August II, kellel pärast [[Fraustadti lahing]]ut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid polnud, pakkus KarlileKarl XII-le läbirääkimisi. TemaAugust II Tugeva läbirääkijad allkirjastasid [[24. september|24. septembril]] (14. septembril) 1706 [[Altranstädti rahu]]lepingu, loobudes Poola troonist. Saksimaa [[salanõukogu]] andis Altranstädti separaatrahu kohaselt [[Johann Reinhold von Patkul]]i üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati. Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles [[1707]]. aastal.
 
Rootsi vägede poolt Saksimaa okupeerimise jareljärel ulatusid kuningas [[Karl XII]] kontrolli all olevad territooriumid [[Habsburgid]]e [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] piirideni. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] sõlmis Karl XII-ga 1707. aastal [[Altranstädti leping]]u, millega Joseph I garanteeris [[Sileesia]] [[protestandid|protestantidele]] [[vastureformatsioon]]i ajal ära võetud kirikute tagastamise ning [[luterlus|luterlike]] koguduste tegutsemise. JärelandmistegaJäreleandmistega luteri kiriku tegevusele hoidis [[katoliiklus|katoliiklik]] Joseph I ära Rootsi sekkumise Habsburgide poolt [[Bourbonid]]e ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigiga]] peetavasse [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõtta]].
 
== Sõja otsustavad aastad ==
[[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]]
=== Sõjategevus Poolas ===
Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August II [[15. oktoober|15. oktoobril]] aastal 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-[[Sandomiri konföderaadid|Poola]] vägi [[Aleksandr Menšikov]]i juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August II püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta.
 
[[29. oktoober|29. oktoobril]] tuli 5000 Rootsi sõdurit kindral [[Arvid Axel Mardefeld]]i juhtimisel Vene vägede vastu [[Kaliszi lahing]]usse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis [[Stanisław I Leszczyński]], pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola [[magnaat]]e) langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant [[Karl Gustav von Rönne|von Rönne]] vangistas kindral Mardefeldi.
 
Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August agaII keeldus ja naasis Saksimaale. [[19. detsember|19. detsembril]] ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu.
 
Kui Karl XII septembris 1707. aastal maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8000 Rootsi nekrutit.
 
Poolas aga keeldus [[Sandomierzi konföderatsioon]], mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees [[Adam Sieniawski]], August II tagandamisttagandamisest ja Stanisław Leszczyński troonile tõusmist tunnustamast. Peeter I panipakkus Poolale ette uusi troonikandidaate ja ka Leszczyński püüdis oma vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks [[prebend]]ide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigikuid nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist.
 
Nüüd seisis Peeter I oma vägedega praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter I oleks aastal 1707. aastal olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl XII tahtis kõike tagasi saada.
 
Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.
[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|pisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]].]]
=== Sõjategevus Valgevenes ja Ukrainas===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust. Paraku ei liitunud enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga ei liitunud. [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)|Poola–Türgi sõja]] (1672–1676) järel oli Kirde-Ukrainas säilinud [[Hetmaniriik]], kus asusid linnad: [[Kiiev]], [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturin]], [[Gadjatš]], Lubny, [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]].
 
Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega.
 
Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsiseidtõsine muresidmure armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevadeKevade alguses [[1709]]. aastal oli lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. EritiKülmale polnud vastu pidanud Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].
 
Ettevalmistused [[Poltava]] piiramiseks toimusidvalmistuti ette aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref name="87dvu" /> 1709. VajalikuPiiramine venis vajaliku varustuse puudumise tõttu piiramine venis. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid surnutenalahingus üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000-meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud.
 
Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega, vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.
 
Peeter I saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis KarliKarl XII väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter I oma väegavägedega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid PeetrilPeetr I-l auga taganeda. [[Pruti sõjakäik]] (1711), lõppes 23. VIIjuulil 1711. aastal Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga kohustusoli Peeter I kohustatud loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}}
Pärast rootslaste kaotust [[Poltava lahing]]us tühistas August II Tugev Altranstädti rahu. [[20. august]]il [[1709]]. aastal marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi [[Szczecin]]isse ja [[Stralsund]]i. Stanisław I Leszczyński põgenes välismaale.
 
=== Sõjategevus Taanis ja [[Preisimaa]]l ===
Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. [[28. juuni]]l 1709. aastal uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri kuurvürstiriik]] pretendeeris [[Bremen]]ile ja [[Verden]]ile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid [[Pommerimaa]]l: [[Szczecin]]it, [[Usedomi saar]]t ja [[Wolini saar]]t. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.
 
Novembris 1709. aastal hõivasid taanlased üle 10 000 või 14 000 mehega [[Skåne maakond|Skåne]]. See oli üks raskemaid sõdasidlahinguid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka [[Blekinge]]. Kuid kindral [[Magnus Stenbock]] lõivõitis [[28. veebruar]]il [[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]]us Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. [[Kopenhaagen]]is möllas samal ajal [[katk]], millesse suri umbes kolmandik elanikkeelanikkonnast (vt ka [[1710. aasta katkuepideemia]]). Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.
 
=== Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal ===
 
=== Sõjategevus Taanis ===
Aastal [[1712]] püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed läksid kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega [[Rügen]]isse, et Poolasse sisse marssida. Ent Taani laevastik purustas [[Hiddensee]] all Rootsi abieskaadri. Siiski lõi Stenbock [[20.võitis detsember|20. (vkj 9.) detsembril]] 1712. aastal [[Gadebuschi lahing]]us Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. ViimaneSaksimaa kaotas 6000 sõdurit, jaülejäänud pidisõdurid pidid põgenema. Jaanuaris [[1713]]. aastal laskis Stenbock [[Altona]] linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased [[Tönning]]i kindlusse [[Holstein]]-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri rootslastel 3000 Rootsi sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid [[16. mai]]l 1713<ref name="88Ttc" />.
 
Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 1713–1714 [[põhiseadus]]evastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi.
Kui Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] 1713. aastal suri, astus tema poeg [[Friedrich Wilhelm I]] Rootsi-vastasesse liitu ja hõivas [[Szczecin]]i.
 
Liitlased vallutasid 1713. aastal kõik Rootsi valdused SaksamaalSaksimaal.
 
=== Sõjategevus Soomes ===
Peeter I kindlustas oma territoriaalseidterritoriaalsed võitevõidud Läänemere piirkonnas. Suvel 1713. aastal vallutas ta Lõuna-[[Soome]]. Vee peal agaMerel olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, olles Vene [[Balti laevastik]]ust kaugelt üle. PeetriPeeter I ainuke šanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. [[5. august|5.]]–[[7. august]]il (vkj 25.–27. juulil) [[1714]]. aastal olid mõlemad laevastikud vastamisi ''Hankoniemi'' ehk [[Hanko merelahing]]us. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, agakuid hea manööverdamisvõimega Vene väikelaevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning [[abordaaž|abordeerisid]] liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.
[[Pilt:Great Northern War Baltic Theater.png|pisi|Sõjategevus Läänemere sõjatandril 1709–1721]]
 
== Sõja lõpp==
Juunis [[1715|1715. aastal]] kuulutas [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] Rootsile sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja piiratesasudes piirama [[Stralsund]]i, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte.
 
Karl XII naasis [[1715|1715. aastal]] Rootsi ning otsustas [[1716|1716. aastal]] rünnata Taanile kuuluvat [[Norra]]t. Rootslased pidid aga taganema, sest [[Peter Wessel]] (Tordenskjold) hävitas [[Dynekileni lahing]]us nende varustuslaevastiku.
 
Aastal [[1716]] külastas Peeter I Taanit.
Aastal [[1717]] tegi Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut [[Göteborg]]i ja [[Strömstad]]i juures.
 
PeeterSamal Iaastal tegi 1717Peeter I visiidi Prantsusmaale.
 
Aastal [[1718]] pidasid Rootsi ja Venemaa [[Ahvenamaa]]l läbirääkimisi [[separaatrahu]] sõlmimiseks.
 
Karl ründas 1718. aastal uuesti Norrat ning langessuri [[30. november|30. novembril]] [[1718]] Norras [[Fredrikshald]]i kindluse piiramisel. Pärast Karl XII surma taandusid Rootsi väed Norrast.
 
Aastal [[1719]] sai uueks Rootsi valitsejaks Karl XII õde [[Ulrika Eleonora]]. Rootsi eesmärgiks oli saavutada rahu kõikide vaenlastega peale Venemaa. Sedasi loodeti liidus inglastega välja kaubelda paremad rahutingimused.
[[9. november|9. novembril]] 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga ([[Stockholmi rahu 1719]]). Hannover sai Bremeni ja Verdeni.
 
Vene väed rüüstasid 1719. aastal Rootsi rannikut.
 
[[Peter Wessel]] (Tordenskjold) vallutas 1719. aastal [[Marstrand]]i.
 
Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. [[21. jaanuar]]il [[1720|1720. aastal]] sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu ([[Stockholmi rahu 1720]]). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini.
 
[[29. veebruar]]il 1720. aastal sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa [[Fredrik I]].
 
[[3. juuni]]l 1720 sõlmis Rootsi Taaniga [[Frederiksborgi loss]]is [[Frederiksborgi rahu]]. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendatiliideti ametlikult Taaniga [[1721|1721. aastal]]. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust.
 
[[7. august]]il 1720. aastal võitis Vene laevastik [[Grönhamni lahing]]us Rootsi eskaadrit.
 
Põhjasõja lõpetas [[10. september|10. septembril]] (vkj 30. augustil) [[1721]]. aastal sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]]. Rootsi loovutas sellega [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u, [[Eestimaa kubermang]]u, [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Lõuna-Karjala]], [[Karjala kannas]]e ja [[Viiburi]]. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.
 
Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles aastal [[1732]].
 
==Hinnang Karl XII tegevusele==
 
Karl XII juhindus soovist maksta kätte oma vaenlastele, mistõttu ta jättis ta kogu sõja jooksul soodsad rahutingimused vastu võtmata.
 
==Sõja tagajärjed==
 
Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa [[Vorpommern]]i, Taani sai õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli janing Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein-Gottorpi kui liitlase. Hiljem ([[Kübarate sõda]], [[Gustav III sõda]], [[Soome sõda]]) püüdis Rootsi korduvalt omaVenemaalt kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes.
 
==Põhjasõja lahingud==
{{Pildid kõrvuti|paremale|Great Northern War Part1.png|200|Great Northern War Part2.png|200|Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721}}
*[[Pühajõe lahing]] [[26. november]] [[1700]], [[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 16. november 1700
*[[Narva lahing (1700)|Narva lahing]] ([[30. november|30.(vkj (19.) november]] [[1700]], Rootsi kalendri järgi 20. november 1700)
*[[Reinbecki lahing]] (1700)
*[[Petseri lahing]] 13. veebruar [[1701]]
*[[Spilve lahing]] ([[19. juuli|19.(vkj (8.) juuli]] 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701)
*[[Räpina-Lokuta lahing]] (''Rappin'') 4. august 1701
*[[Vastse-Kasaritsa lahing]] (''Neu-Kasseritz'') 5. september 1701
*[[Erastvere lahing]] [[9. jaanuar]] [[1702]] (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701)
*[[Kliszówi lahing]] 9. juuli 1702
*[[Hummuli lahing]] ([[29. juuli|29.(vkj (18.) juuli]] 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702)
*[[Pultuski lahing]] 21. aprill [[1703]]
*[[Saladeni lahing]] 19. märts 1703
*[[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramine]], [[Rootsi garnison Tallinnas]] alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. august – 29. september 1710
*[[Helsingborgi lahing (1710)|Helsingborgi lahing]] 28. veebruar [[1710]]
*[[Gadebuschi lahing]] [[20. detsember|20.(vkj (9.) detsember]] [[1712]]
*[[Tönningi lahing]] (mai [[1713]])
*[[Storkyro lahing]] 19. veebruar [[1714]]
*[[Hankoniemi lahing]] ([[5. august|5.]]–[[7. august]] [[1714]], vkj 25.–27. juuni 1714)
*[[Dynekileni lahing]] 8. juuli 1716
*[[Saaremaa lahing (1719)|Saaremaa lahing]] [[4. juuni]] [[1719]]
46

muudatust