Terminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täpsustasin ja süstematiseerisin seni esitatut, lisasin teisi vaatenurki ja viiteid (T. Erelt, P. Nemvalts). Kustutasin "Vaata ka" jaotisest "keemiaterminoloogia", sest pole põhjust viidata ühe ala terminivarale ja kõigi erialade oskussõnavara linkimine pole vist samuti põhjendatud. Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus |
|||
1. rida:
Terminit ''terminoloogia'' on tarvitatud nelja mõiste tähistajana. Otstarbekaim on '''ühetähenduslik''' termin, st üht kindlat mõistet tähistav keelend. '''Võõrsõna''' '''''terminoloogia''''' (< keskladina ''terminus'' < ladina 'piir, raja' + kreeka ''logos'' 'sõna, kõne, õpetus') '''täpseim tähendus on ’õpetus, teadus oskussõnadest ehk termineist’, eesti vasteina sobivad ''terminiteadus, oskussõnaõpetus''.'''<ref>Nemvalts, 2007; 2011: 143–145</ref>
▲==Termini "terminoloogia" käsitlus eesti oskuskeeles==
▲Eesti keeles on [[Uno Mereste]] terminile "terminoloogia" andnud neli tähendust (mõistet)<ref>Mereste, 2000: 57–62</ref>. Mereste järgi tuleks põhimõttelise ja praktilise tähtsuse huvides eristada "terminoloogiat" '''ontoloogilises''' ja '''gnoseoloogilises''' mõttes<ref>Mereste, 2000: 57–62</ref>. Ontoloogilises ehk esemelises tähenduses peab Mereste silmas mingil erialal või ka kõigil mis tahes erialal kokku tarvitatavate oskussõnade hulka<ref>Mereste, 2000: 57–62</ref>. Gnoseoloogilises ehk tunnetuslikus mõttes peab Mereste silmas eeskätt õpetust oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest<ref>Mereste, 2000: 59</ref>.
Nagu Mereste kaht ristuvat liigitelu ühendavast tabelist näha, „on kõnesoleva võõrsõna taga peituva nelja mõistega vastavuses neli eestikeelset omasõnalist terminit, millede omavaheline tähenduserinevus selgub nende endi sisevormist (nn iseseletuvad terminid).“<ref>Mereste, 1969 = 2000: 59</ref>
▲Lisaks sellele kaheks jaotamisele jagab Mereste "terminoloogia" kaheks eri mõisteks ka rakendusala ulatuse järgi<ref>Mereste, 2000: 59</ref>. Selle kohaselt määratleb ta "terminoloogiat" '''kitsamas mõttes''', s.o "hõlmab ainult oskussmõistetele vajalike keeleliste ekvivalentide andmise ''resp''. leidmise, kinnistamise jms"<ref>Mereste, 2000: 59</ref>. '''Laiemas mõttes''' aga "hõlmab ka nende tarvitamise stiililised ja muud momendid" ([[rektsioon]], sõnajärg, lubatavad [[sünonüüm]]id, lühendid, rangelt erialase sisuga lausete sõnastamine, lubatud [[elliptilisus]] jms)<ref>Mereste, 2000: 59</ref>.
{| class="wikitable"
|-
!
|-
| kitsamas mõttes||
|-
| laiemas mõttes||
|}
Tiiu Erelti väitel on ''terminoloogiat'' tarvitatud neist kolme mõiste tähistajana, kuid mitte ’oskuskeele’ tähenduses.<ref>Erelt, 2007: 12</ref>
Eesti sõnaraamatute järgi tähistab ''terminoloogia'' kaht mõistet: varem ’oskussõnavara’ ja ’oskussõnavaraõpetus’ (ÕS 1976), hiljem ’oskussõnavara’ ja ’oskuskeeleõpetus’ (ÕS 1999, 2006, 2013). Viimastega sarnaselt on tähendused antud ka Võõrsõnade leksikonis (2000, 2012): „1. mingi eriala oskussõnavara, oskuskeele (erialakeele) terminite süsteem; 2. õpetus oskuskeelest, eriti terminitest ja neile esitatavatest nõuetest“. Eesti keele seletavas sõnaraamatus (2009) on 2. tähendus täpselt samas sõnastuses, 1. tähendus veidi teisiti määratletuna „mingi eriala mõistesüsteemile vastav terminite kogum; kõigi erialade termineid hõlmav kirjakeele leksika osa“.
==Vaata ka==
*[[leksikoloogia]]
*[[mõiste]]
*termin
== Viited ==
29. rida ⟶ 30. rida:
==Viidatud allikad==
*T. Erelt, 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kitjastus. 470 lk.
*U. Mereste,1969.
*P. Nemvalts, 2007. Õigus mõista õigusakte. – Õiguskeel, nr 1, lk 16–20.
*P. Nemvalts, 2011. Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. – Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised 13, TLÜ teaduskeelekeskuse köide 1. Tallinn, lk 136–171.
[[Kategooria:Terminoloogia| ]]
| |||