Kõne (retoorika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
120. rida:
Sõnavabaduse ja vaba turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõikvõimalikele kõnelejatele. Suurema mõjujõu ühiskonnas aga saavutab ikka see, kelle sõnu rohkem usutakse. Sellest, kuidas retoorika abiga kõneleja oma mõjujõudu saab suurendada, tuleb juttu järgmises peatükis, kus on vaatluse all demagoogiavõtted. <ref>{{Raamatuviide|autor=Katrin Aava|pealkiri=Veenmiskunst|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
=== Olulised teoreetikud ===
'''[[:en:Kenneth_Burke|Kenneth Burke]]''' oli retoorika teoreetik, filosoof ja poeet. Paljud tema tööd on tänapäevase retoorika keskmeks. Näiteks: ''A Rhetoric of Motives'' (1950), ''A Grammar of Motives'' (1945), ''Language as Symbolic Action'' (1966) ja ''Counterstatement'' (1931). Ta kirjeldas retoorikat kui "keele kasutamist sümboolse vahendina, mille kutsuvad esile olendid, mis oma olemuselt reageerivad sümbolitele".
'''[[:en:Edwin_Black_(rhetorician)|Edwin Black]]''' oli retoorika kriitik, keda tuntakse tänu tema raamatule ''Rhetorical Criticism: A Study in Method'' (1965). Ta kritiseeris eelkõige "Neo-Aristotelianismi", sest nende tekstil pole suuremat ajaloolist, poliitilist, sotsiaalset ega kultuurilist arusaama ja tekst keskendub ainult teatud meetoditele ja aspektidele.
'''[[:en:Richard_M._Weaver|Richard M. Weaver]]''' oli retoorika- ja kultuurikriitik, keda tuntakse kõige paremini oma panuse eest uude konservatismi. Ta keskendub retoorika eetilisele mõjule ja tema kuulsaimateks töödeks on ''Language is Sermonic'' (1970) ja ''The Ethics of Rhetoric'' (1985).
[[Marshall McLuhan]] oli meediateoreetik, kelle teooriad ja uurimisobjektide valik on retoorika uurimises mänginud olulist rolli. Mitte ühtki teist retoorika teoreetikut ei kajastatud 20-ndal sajandil rohkem kui teda.
= Analüüsimeetodid =
130. rida ⟶ 140. rida:
On teadlaseid, kes teevad osalist retoorilist analüüsi ja on erimeelsustel retoorilise edu kohta. Mõned analüütikud üritavad vältida küsimust: "Kas retoorika kasutamine oli edukas (kõneleja eesmärkide saavutamisel)?" Ent teistele on see esmatähtis küsimus: kas retoorika on strateegiliselt tõhus ja mida retoorika saavutas? See küsimus võimaldab rõhuasetuse muutmist kõneleja eesmärkidest retoorika enda mõjudele ja funktsioonidele.
=== Kriitika ===
Kaasaegse retoorika kriitika uurib teksti ja konteksti vahelisi suhteid ehk kuidas retooriliselt toodud näide sobib reaalse olukorra ja asjaoludega. Kuna retoorika eesmärk on olla veenev, siis seda kuidas tekst mõjutab auditooriumi tuleb analüüsida ja hiljem kritiseerida. Teksti veenvuse ning mõjukuse määramiseks võib uurida teksti suhet publiku, eetika, edastamise, stiili, argumendi või korraldusega.
Kriitikat peetakse retooriliseks, kui see keskendub sellele, kuidas teatavat tüüpi diskursus reageerib situatsioonilistele vajadustele - probleemidele või nõudmistele ja piirangutele. See tähendab, et tänapäevane retooriline kriitika põhineb retoorilise juhtumi või objekti veenmisel, määratlemisel või kujundamisel.
==Vaata ka==
| |||