Kõne (retoorika): erinevus redaktsioonide vahel

Sõnavabaduse ja vaba turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõikvõimalikele kõnelejatele. Suurema mõjujõu ühiskonnas aga saavutab ikka see, kelle sõnu rohkem usutakse. Sellest, kuidas retoorika abiga kõneleja oma mõjujõudu saab suurendada, tuleb juttu järgmises peatükis, kus on vaatluse all demagoogiavõtted. <ref>{{Raamatuviide|autor=Katrin Aava|pealkiri=Veenmiskunst|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

 

Retorikat saab analüüsida mitmesuguste meetodite ja teooriate abil. Üks selline meetod on kriitika. Vastavalt retoorikriitikule Jim A. Kuypersile: "Retoorika kasutamine on kunst, see ei anna teaduslikele analüüsimeetoditele head alust. Kriitika on ka kunst, mis sobib eriti hästi retoorilise loomingu uurimiseks." Ta väidab, et kriitika on meetod teadmiste genereerimiseks, nagu teaduslik meetod on teadmiste genereerimise meetod:" Teaduste ja humanitaarteaduste uurimine meie ümbritsevate nähtuste poolest on teadlaste hulgast märkimisväärselt erinev. Näiteks teadlased sihilikult järgivad ranget meetodit (teaduslik meetod). Kõik teadustöötajad peavad kasutama seda sama põhimeetodit ning edukad katsed peavad olema 100 protsenti teistega paralleelsed. Teadusliku meetodi rakendamine võib olla mitmel kujul, kuid üldine meetod jääb samaks ja uurija isiksus eemaldatakse tegelikust uuringust. Kriitika (üks paljudest humanistlikest teadmiste genereerimise meetoditest) hõlmab aktiivselt teadlase isikut. Uurija isiklikud omadused mõjutavad suuri valikuid, mida õppida ja kuidas ja miks õppida retoorilist artefakti. Kriitikal on see eriti oluline, sest kriitikute isiksust peeti uuringu lahutamatuks osaks. Veelgi enam, et kriitikat individualiseerida, leiame, et retoorilised kriitikud kasutavad teatud retoorilise artefakti uurimisel erinevaid vahendeid, kusjuures mõned kriitikud arendavad isegi oma ainulaadset perspektiivi, et paremini uurida retoorilist artefakti."

Jim A. Kuypers võtab kriitikat kokku kui ideed kunstina järgmiselt: "Lühidalt, kriitika on kunst, mitte teadus. See ei ole teaduslik meetod, see kasutab subjektiivseid argumenteerivaid meetodeid, see eksisteerib iseenesest, mitte koos teiste meetoditega genereerida teadmiseid.