Karl Christoph von Lieven: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna Lieven oli seotud [[Aleksander I]] lähedaste müstiliste ringkondadega, sai just temast 1817. aastal Tartu ülikooli ja [[Tartu õpperingkond|õpperingkonna]] kuraator. Senise valgustuslike vaadetega kuraatori Fr. M. [[Friedrich Maximilian von Klinger|Klinger]]<nowiki/>i väljavahetamine oli seotud keisri vaadetes toimunud muutustega, mille väljendusena selsamal aastal moodustati vaimulike asjade ja rahvahariduse ministeerium (selline asutus eksisteeris kuni 1824, mil [[Sinod|Sinodi]] rahvahariduse departemang ja välismaiste usutunnistuste vaimulike asjade valitsus jälle rahvahariduse ministeeriumist lahutati). Täiendava ajendi kuraatorivahetuseks andis Tartu ülikooli tabanud inetu promotsiooniskandaal. Nimelt oli ülikooli nõukogu 1816. aasta suvevaheajal paljude õppejõudude äraolekut kasutades andnud doktorikraadi kahele isikule, kellel selleks vähimatki õigus polnud (üks oli rätsep ja teine vabrikant Peterburist). Ajal, mil Vene, Austria ja Preisi monarhid olid 1815 sõlminud omavahel nn [[Püha Liit|Püha Liidu]], mis pidi tagama kristlik-patriarhaalse valitsemissüsteemi kestmise ja aitama alla suruda kõik rahvuslikud ja liberaalsed püüdlused (vajadusel interventsiooni teel), andis selline ülikooli poolne eksimus võimaluse rünnata ülikoolide autonoomiat. 1819. aastast otsustati kogu õpetus Vene impeeriumis viia rangelt religioossele alusele (kaasa arvatud matemaatika ja loodusteadused). Peterburi ülikoolis sundis kuraator D. Runitš professoreid oma ratsionalistlikest vaadetest avalikult lahti ütlema, Kaasanis viis sealne kuraator M. Magnitski sisse üldised palvetunnid ja lasi anatoomilised preparaadid kui jumalateotuse religioossete austusavalduste saatel maha matta. Sellist tausta arvestades oli kuraator Lieven Tartus mõõdukas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lea Leppik|pealkiri=Rektor Ewers|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Ajalooarhiiv|lehekülg=}}</ref>

Lieveni-Ewersi aeg kujunes Tartu ülikooli esimeseks hiilgeajaks. Oluliselt paranes materiaalne baas: ülikool sai 1817. aastal uue, vanast palju suurema eelarve ja 1820. aastal uue põhikirja. 1820. aastail ehitati ülikooli [[Tartu Tähetorn|tähetornile]] pööratav kuppel, [[Vana Anatoomikum|anatoomiateater]] sai tiibhooned, maneež kivihoone, laiendati [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaeda]] ja kõiki ülikooli teaduskogusid. Riiklike stipendiumide toel koolitati Tartus meedikuid Vene armeele ja sõjalaevastikule, luterlikke pastoreid Lõuna-Venemaa saksakeelsetele kolooniatele, andi geodeesia alast täiendõpet kindralstaabi ohvitseridele. Tuntuim sellelaadne projekt oli [[Georg Friedrich Parrot]]<nowiki/>i initsiatiivil loodud [[Professorite Instituut|professorite instituut]].