Briti impeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
165. rida:
Prantsusmaa lüüasaamise tõttu 1940. aastal küsisid britid USA-lt sõjalist abi, kuid esialgu nad seda ei saanud.<ref>[[#refGilbert2005|Gilbert (2005)]], lk 234.</ref> 1941. aasta augustis sõlmiti USA presidendi [[Franklin D. Roosevelt]]i ja Suurbritannia peaministri [[Winston Churchill]]i vahel [[Atlandi harta]], milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Kokkulepe sisaldas avaldust "austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm", mida britid ja ameeriklased tõlgendasid hiljem erinevalt.<ref name="reflloyd316">[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 316.</ref>
 
1941. aasta detsembris ründas Jaapan [[Rünnak Pearl Harborile|Pearl Harborit]], Briti Malaisiat ja [[Hongkong]]i. USA astumise järel maailmasõtta oli Churchill veendunud, et sõda lõpeb Suurbritanniale võiduga ja Briti impeeriumi tulevik on kindlustatud,<ref>[[#refGilbert2005|Gilbert (2005)]], lk 244.</ref> kuid brittide kiire lüüasaamineallajäämine [[Kagu-Aasia]]s kahjustas pöördumatult Britannia kui impeeriumi seisukordapositsiooni ja prestiižiautoriteeti.<ref>[[#refLouis2006|Louis (2006)]], lk 337.</ref><ref>[[#refOHBEv4|Brown (1998)]], lk 319.</ref> Kõige häbiväärsemaks lüüasaamiseks brittidele kujunes seejuures1942. aasta veebruaris vallutamatuks peetud [[Singapur]]i langemine jaapanlaste kätte kõigest ühe nädalaga 1942. aasta veebruaris.<ref>[[#refJames2001|James (2001)]], lk 460.</ref> Kui Austraalia ja Uus-Meremaa jõudsid selgusele, et Suurbritannia ei suuda kaitsta tervet impeeriumi, otsustasid nad sõlmida lähemad suhted USA-ga, mis viis kaitsekokkuleppe (ANZUS) sõlmimiseni aastal 1951.<ref name="reflloyd316"/>
 
== Dekolonisatsioon (1945–1997) ==