Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
==Ajalugu ja stiilid==
===Muinasaegne arhitektuur===
Enne 13. sajandit on Eesti alal ehitatud [[linnus]]eid, mis võidi teha ka looduslikele küngastele ([[linnamägi]]). Sellest ajast pärineb ntnäiteks [[Varbola linnus]].
 
===Gooti arhitektuur===
Põhja-Eesti [[paas|pae]]piirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt [[Tartu Jaani kirik]] ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]).
 
Gootika tõusis [[uusgooti stiil|uus- ehk neogootika]]na (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. NeogootikaUusgootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud [[Oleviste kirik]] Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830. aastatel projekteeritud [[Keila-Joa mõis]]. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogootiuusgooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, [[historitsism]]i hiilgeajal, oli neogootiuusgooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilideuusstiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõnel määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
 
===Barokk ja rokokoo===
Eestis esindavad klassitsismi [[Tartu Ülikooli peahoone]] ([[1803]]–[[1809]], arhitekt [[Johann Wilhelm Krause|J. W. Krause]]), [[Toompea]] haldushooned ja hulk [[mõis]]aansambleid.
 
Perioodi umbes 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi umbes 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikesenamikus osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse nn uus-/[[neo-]]/uus- ehk [[neoklassitsism|pseudoklassitsismist]], mille kõrgaeg oli Eestis 1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).
 
===19. sajandi lõpp===
 
===Nüüdisaeg===
 
==Eesti taluarhitektuur==
{{Vaata| Eesti taluarhitektuur}}
* [[Eesti tuletornide loend]]
* [[Tallinna kõrghooned]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{Commons|Architecture of Estonia}}
* [http://www.epl.ee/artikkel/482613 "Arhitektuuripärlid ja -käkid"] - Arhitektuuriprofidarhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Eesti Päevaleht, 14. november 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=20%3Aarhitektuur&id=20340%3Akultuuritus-kultuuris&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=25 Mai Šein: Kultuuritus kultuuris] – autoriõiguste ahistamisest Eesti arhitektuurivaldkonnas. Sirp, 19. detsember 2013
 
== Viited ==
[[Kategooria:Eesti arhitektuur| ]]