Redaktsioon: 3. detsember 2017, kell 14:58 redigeeri Maemees (arutelu \| kaastöö) 3458 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. märts 2018, kell 14:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
4. rida: ==Ajalugu ja stiilid== ===Muinasaegne arhitektuur=== Enne 13. sajandit on Eesti alal ehitatud [[linnus]]eid, mis võidi teha ka looduslikele küngastele ([[linnamägi]]). Sellest ajast pärineb ntnäiteks [[Varbola linnus]]. ===Gooti arhitektuur=== 11. rida: Põhja-Eesti [[paas\|pae]]piirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt [[Tartu Jaani kirik]] ja [[Tartu toomkirik\|Toomkirik]]). Gootika tõusis [[uusgooti stiil\|uus- ehk neogootika]]na (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. ~~Neogootika~~Uusgootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud [[Oleviste kirik]] Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri ~~poolt~~ 1830. aastatel projekteeritud [[Keila-Joa mõis]]. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid ~~neogooti~~uusgooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, [[historitsism]]i hiilgeajal, oli ~~neogooti~~uusgooti stiil Eesti arhitektuuris teiste ~~neostiilide~~uusstiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõnel määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). ===Barokk ja rokokoo=== 24. rida: Eestis esindavad klassitsismi [[Tartu Ülikooli peahoone]] ([[1803]]–[[1809]], arhitekt [[Johann Wilhelm Krause\|J. W. Krause]]), [[Toompea]] haldushooned ja hulk [[mõis]]aansambleid. Perioodi umbes 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi umbes 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid ~~enamikes~~enamikus osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse nn uus-/[[neo-]]~~/uus-~~ ehk [[neoklassitsism\|pseudoklassitsismist]], mille kõrgaeg oli Eestis 1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). ===19. sajandi lõpp=== 31. rida: ===Nüüdisaeg=== ==Eesti taluarhitektuur== {{Vaata\| Eesti taluarhitektuur}} 47. rida ⟶ 46. rida: * [[Eesti tuletornide loend]] * [[Tallinna kõrghooned]] == Viited ==▼ {{viited}} ==Välislingid== {{Commons\|Architecture of Estonia}} * [http://www.epl.ee/artikkel/482613 "Arhitektuuripärlid ja -käkid"] -– ~~Arhitektuuriprofid~~arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Eesti Päevaleht, 14. november 2009 * [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=20%3Aarhitektuur&id=20340%3Akultuuritus-kultuuris&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=25 Mai Šein: Kultuuritus kultuuris] – autoriõiguste ahistamisest Eesti arhitektuurivaldkonnas. Sirp, 19. detsember 2013 ▲== Viited == [[Kategooria:Eesti arhitektuur\| ]]

Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel