Tegevvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tegevvulkaan''' on praegu [[vulkaanipurse|tegutsev]] või [[Ajalooline aeg|ajaloolisel ajal]] tegutsenud [[vulkaan]], mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.

 

 

Ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülestähendusi. Seetõttu on mõistetav, et eri piirkondades on ajaloolise aja pikkus väga erinev: [[Uus-Meremaa]]l näiteks mõnisada, kuid [[Hiina]]s tuhandeid aastaid, mistõttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske võrrelda. Seetõttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 000 aasta jooksul.<ref name="gG1pL" /> Viimased 10 tuhat aastat tähendavad aega pärast viimase [[jääaeg|jääaja]] lõppu ja seda perioodi nimetatakse [[holotseen]]iks.

Vulkaani eluiga (ajavahemik esimesest purskest viimaseni) võib olla väga erinev. On juhtunud, et vulkaan tekib, purskab mõned kuud ja lakkab seejärel toimimast ega purska enam iialgi. Teisalt on teada vulkaane, mis on tegutsenud miljonite aastate jooksul ([[Yellowstone'i vulkaan]],<ref name="7tmLP" /> [[Etna]]).<ref name="CrjQC" /> Kuid vulkaani aktiivsuse määramisel ei ole mõistlik sellest lähtuda, sest vulkanoloogid ei suuda tänapäeval veel piisava täpsusega ennustada, kas mingi uinunud vulkaan kunagi hakkab tegutsema või ei. Olulised tegurid on magmakambri suurus (suuremad magmakambrid jahtuvad kauem), selle sügavus (sügavamal asuvad magmakambrid jahtuvad kauem) ja ka keemiline koostis (kui [[magma]] erineb oma koostiselt märkimisväärselt ümbritsevatest kivimitest, tähendab see tavaliselt seda, et magmakambril on ühendus sügavamate kihtidega ja see jahtub kauem).<ref name="QyXXM" /> Ka võivad uuemate uuringute kohaselt jahtunud magmakambriga ja seni ohutuks peetud uinunud vulkaanid soodsates tingimustes kahe kuuga taas aktiviseeruda.<ref name="Boodo" />

 

 

Tänapäeval elab tegevvulkaanide läheduses pool miljardit inimest.<ref name="FrXSv" />