Rein Kilk: erinevus redaktsioonide vahel

[[1971]]. aastal lõpetas ta Tartu 5. keskkooli ehk praeguse(praegusesse [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tamme Gümnaasium]]i) ja andis paberid sisse [[Tartu Ülikool]]i [[õigusteadus]]e erialale., Sealkuhu võeti ta vastu [[kaugõpe|kaugõppesse]]. Kuna kohustuslikust sõjaväeteenistusest vabastati ainult arstliku tõendi alusel või päevases õppes olijad, pidi ta juba [[1972]]. aasta maikuus (enne esimese õppeaasta lõppu) alustama kaheaastase väeteenistusega, mis möödus peamiselt [[Ukraina]]s.<ref name="Raidla 2005" />

Pärast sõjaväest naasmist asus ta taas kaugõppesse ning läks umbesligi pooleks aastaks [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut]]i laborandi ametikohale tööle. Seejärel töötas ta [[Tartu näidissovhoos|Tartu näidissovhoosis]] kraavikaevajana ja tutvus lähemalt ka köögiviljakasvatusega, millest saikasvas hiljem tema esimene äriline tegevus.<ref name="Raidla 2005" />

Pärast sõjaväeteenistuse lõppu sai ühtlasi alguse Rein Kilgi aktiivne sportlasekarjäär, mis möödus spordiühingus [[Jõud (spordiühing)|Jõud]] ja kestis umbes seitse aastat. Jooksutreeninguid alustas ta treeneri [[Elmot Heido]] käe all alles 21. eluaastal ning seadis eesmärgiks olümpiavõidu. Rein Kilk jõudis [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] meistrikandidaadi normini nii [[pikamaajooksud|pikamaajooksus]] kui ka [[mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistluses]]. Ta võitis Eesti meistrivõistlustel 10võitis 000 meetrista 1979. aastal pronksi10 ja000 meetris pronksi, 1981. aastal samal alal hõbeda ning 12 kmkilomeetri murdmaajooksus pronksi. Samasse aastasse jäi ka võit [[Suurjooks ümber Viljandi järve|jooksul ümber Viljandi järve.]]<ref name="ESBL" /> Kui ta [[10 000 meetri jooks]]us 30.39-ga Eesti hooaja edetabelis viiendat kohta hoidis (tolleaegne Eesti rekord oli 1978. aastal [[Enn Sellik]]u joostud 27.40,61, mis on jäänud tänaseni selle distantsi Eesti rekordiks<ref name="6JgbI" />), leidis Rein Kilk viimaks, et olümpiavõitjaks ta sündinud ei ole.<ref name="HNNnl" /> 1981. aastal jäi sport tagaplaanile.<ref name="ESBL" />

Teekond ärini sai samuti alguse tänu spordile. Nimelt kasvatas üks Rein Kilgi treeningukaaslane, [[800 meetri jooks]]ja Einar Sõrra, [[Elva]] lähistel [[harilik kurk|kurk]]e. Nähes selles head teenimisvõimalust, sai tulevaneRein ärimeesKilk innustust oma esimese kurgimaja püstipanekuks 1981. aastal. Sellega oli seotud ka töö Tartu näidissovhoosis. Kuna köögivilju sai kasvatatud üle tollel ajal lubatud normi, ohustas teda ka kriminaalasi. Aasta hiljem alustas ta [[roosid]]e kasvatamist, mis jätkub Marga Roosikasvatuse kaudu tänapäevani.<ref name="Raidla 2005" />

Pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis Rein Kilk äärmiselt tulusa metalliärini, mis õitses tänu metallihindade langusele [[Venemaa]]l. Sealt pärineb ka tema ütlus "Metall ei ole ju kriminaalsem kaup kui koorejäätis", kui Eestis kuulutati [[1993]]. aastal kuulutati Eestis metalliäri illegaalseks. ning kehtestatiKehtestati lausa kriminaalvastutus metalliveo eeskirjade rikkumise eest. Seening see tõi kaasa Rein Kilgi metalliäri lõpu. Sealt pärineb ka tema ütlus "Metall ei ole ju kriminaalsem kaup kui koorejäätis".<ref name="Aasta ärimees" />

Järgnevalt äritses Rein Kilk [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[liulaud]]adega, kus jõudis õunakujulise liulaua [[patent]]eerimiseni ning teenis enam kui 100 000 seesuguse toote müügilt 1995. ja 1996. aastal kokku ligi 80 000 [[USA dollar]]it. Ilmselt oleks äri veelgi edukamalt jätkunud, kuid tekkisid lahkhelid EestisEesti tootjaga ning Rein Kilk lõpetas liulaudega kauplemise.<ref name="Aasta ärimees" />

KilkSeejärel jõudistegeles seejärelRein tegeledaKilk ka meediaäris. ja talleTalle kuulus osalus [[Tartu Päikeseraadio]]s, [[Pärnu Raadio]]s ja Tallinna raadiojaamas [[Mega FM]]. SelleViimase müüs ta aga 1999. aasta lõpus [[Skandinaavia]] meediaettevõttele [[Modern Times Group]], millele kuulub ka näiteks telekanal [[TV3]].

2004–20072004.–2007. aastal oli Rein Kilgile kuuluv ettevõte Nurmus Grupp Eesti suurim lambakasvataja.<ref name="helXU" />

[[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2006|2006.]] aastal omandas Rein Kilgile kuuluv [[tapamaja]] OÜ Ahto Sirel Tartumaal [[Konguta vald|Konguta vallas]] asuva [[aktsiaselts]]i [[Lihameister]] lihatööstuse<ref name="W19aw" />, palgates seda juhtima Elmut Paaveli, endise Valga Lihatööstuse juhataja ja aktsionäri. Sama aasta [[6. oktoober|6. oktoobril]] ühendasid ärimehed Rein Kilk ja [[Neeme Raig]] kõik oma ettevõtted AS Pere alla, luues sellega [[Lõuna-Eesti]] suurima toidukontserni.<ref name="oOmug" />

Rein Kilgil on kahekahest naisegaerinevast kokkusuhtest viis tütart ja kaks poega.

TaRein Kilk mängib [[saksofon]]i ja harrastabtegeleb muu hulgasmuuhulgas ka kunstikunstiga. Näiteks omaOma 50. sünnipäeval avas ta isikunäituse, kus eksponeeris enda loodud [[serigraafia]]tehnikas teoseid, [[kompositsioon (kunst)|kompositsioone]] ja [[skulptuur|skulptuure]].

KilkTa kuulub [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda]].<ref name="nDvk0" />

[[25. august]]il [[2007|2007.]] aastal abiellus [[Kaspar Kokk]] Rein Kilgi tütre Annaliisiga. <ref name="gP1iC" />

* [[Peeter Raidla]]. "Rein Kilk – miljonisadu saksofonihelide saatel" Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2005., ISBN 9985957636

* Tarmo Teeväli, Jaano Martin Ots. "Kaval Kilk ja kaksteist lolli: pankrottimine kui uue aja hobusevargus" Tallinn: Raamatuvägi, 2015