Kultuuriajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kultuuriajalugu''' on [[Ajalooteadus|ajalooteaduseajalooteadus]]e valdkond, mis uurib tähendusloomet[[tähendusloome]]t minevikus[[minevik]]us. Kitsalt mõistetuna tegeleb kultuuriajalugu möödaniku kõrgkultuuri[[kõrgkultuur]]i, [[kaunid kunstid| kaunite kunstide]] ja teaduste[[teadus]]te ajaloolise uurimisega. Avaralt mõistetuna mahub kultuuriajaloo alla kõikvõimalike minevikus aset leidnud tähendusloome praktikate uurimine.

Tänapäevases arusaamas uurib kultuuriajalugu neid tähendusi[[tähendus]]i, mida inimesed on leidnud oma elus, suhetes ja ümbritsevas maailmas, samuti neid protsesse[[protsess]]e, mille käigus tähendusi luuakse, kohandatakse, väljendatakse ja taasluuakse.<ref>{{Raamatuviide|autor=McCaffery, Peter; Mardsen, Ben (eds.)|pealkiri=The Cultural History Reader|aasta=2014|koht=London and New York|kirjastus=Routledge|lehekülg=xviii}}</ref> Üks tänapäeva tuntumaid kultuuriajaloolasi, Cambridge’i ajaloolane [[Peter Burke]] on kirjutanud: "Kultuuriajalugu tuleks käsitada [...] kui teatud kindlast vaatenurgast kirjutatud ajalugu, mis keskendub sümboolsele elemendile kõikides inimtegevuse valdkondades."<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Burke|pealkiri=Strengths and Weaknesses of Cultural History. – Cultural History, vol. 1, no 1|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=7}}</ref> Niisiis huvitub kultuuriajalugu inimtegevuse erinevatest tahkudest minevikus, fookusega nende sümboolsel ja kujutluslikul mõõtmel.

Kultuuriajaloo varane käekäik on tihedalt seotud kultuuri[[kultuur]]i mõiste kujunemisega. Kuigi väljend "kultuuriajalugu" ulatub tagasi 18. sajandi saksa keelde, siis võib valdkonnast ''ante litteram'' rääkida juba alates 16. sajandist, mil hakkas kujunema arusaam kultuurist kui seotud tervikust[[tervik]]ust. Tollane kultuuriajalugu oli ennekõike keele[[keel]]e ja kirjanduse[[kirjandus]]e ajalugu, samas kui näiteks [[kunst]] ajaloolaste huvi suuremat ei pälvinud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Burke|pealkiri=Kultuuride kohtumine: Esseid uuest kultuuriajaloost|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=9–30}}</ref> Kui 17. sajandil nihkus "kultuur" individuaalselt tasandilt kollektiivsele, sai sellest oluline väärtuskategooria, mis lubas eristada kultuurrahvaid barbaarsetest ehk kultuuritutest rahvastest. Sellest käsitusest sündinud kultuuriajalookirjutus pööras põhitähelepanu kultuuri ja tsivilisatsiooni lineaarsele arengule.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Donald R. Kelley|pealkiri=The Old Cultural History. – History of Human Sciences, vol. 9, no 3|aasta=1996|koht=|kirjastus=|lehekülg=107}}</ref>