|
"Hüljatud" on võitnud mitmeid olulisi teatriauhindu, teiste seas parima muusikali [[Tony auhind|Tony auhinna]] ja [[Grammy auhind|Grammy]].
"Hüljatutes" on aegade jooksul üles astunud maailmakuulsad lavatähed nagu näiteks [[Ricky Martin]] (Marius), [[Lea Salonga]] ([[Eponine]], [[Fantine]]), [[Frances Ruffelle]] ([[Eponine]]), [[Jenny Galloway]] (Mme Thenardier), [[Patti LuPonne]] ([[Fantine]]), [[Colm Wilkinson]] (Jean Valjean), [[Michael Ball]] (Marius), [[Ramin Karimloo]] (Enjoras, Jean Valjean).
2012. aastal esilinastus "Hüljatute" muusikal kinolinal. Režissöör [[Toma Hooper]]i filmis olid peaosades [[Hugh Jackman]], [[Anne Hathaway]], [[Russell Crowe]], [[Helena Bonham Carter]] jt. Film kandideeris 8kaheksale Oscarile, millest võitis 3kolm: parima naiskõrvalosa (Anne Hathaway), helikujunduse ning kostüümi- ja soengukunstniku töö eest.
==Teose ajaloost==
[[Pilt:Broadhurst Theatre NYC 2007.jpg|thumb|225px|"Hüljatud" Broadhursti teatris New Yorgis. (2007.)]]
Autorid hakkasid suurteost kavandama 1970. aastate lõpus, inspireerituna muusikalist "[[Oliver!]]", mis tugines samuti kirjandusklassika suurteosele. [[Pariis]]is esitleti muusikali plaati ja esimest lavaversiooni 1980. aastal, lavastust mängiti 3kolm kuud ja heliplaadile sai osaks suur läbimüük. "Hüljatute" esialgne prantsuskeelne lavaversioon oli üle 4nelja tunni pikk ning partituur erines tunduvalt sellest, millisena tuntakse "Hüljatuid" tänapäeval. Erinevusi oli ka süžees: laval oli mitmeid romaaniski ette tulevaid karaktereid, kes hilisemast muusikali Londoni West Endi ja Broadway versioonist eemaldati ning laval enam ei figureeri (näiteks [[Eponine]]'i õde [[Azelma]] jmjt). Teost muudeti briti teatriprodutsendi [[Cameron Mackintosh]]i tellimusel ning tänu Mackintoshile toodi "Hüljatud" Londoni lavale, kust see levis kiiresti üle maailma ([[Ameerika Ühendriigid]], [[Austraalia]], [[Norra]], [[Kanada]], [[Iisrael]] jne). Esimesed arvustused muusikali Londoni esietenduse järel olid kõike muud kui kiitvad,. hoolimataHoolimata sellest esitati piletitele rekordilisi tellimusi. Londonis on "Hüljatud" konkurentsitult kõige kauem järjepanu mängitud muusikal (alates 1985) ning Broadwayl hoiab lavastus 6680 mängukorraga (1987–2003 ja 2006–2008) mängitumate muusikalide edetabelis kolmandat kohta. Muusikali "Hüljatud" filmiversioon esilinastus 2012. aasta detsembris, selle peaosades on teiste seas [[Hugh Jackman]] (Jean Valjean), [[Russell Crowe]] (Javiert) ja [[Anne Hathaway]] (Fantine). Filmi saatis kõikjal maailmas kõikjal suur menu.
== Tegevustik ==
Kuna tegemist on [[Victor Hugo]] eepilise suurteose lavaversiooniga, saab muusikal olla vaid lühikokkuvõte paarikümmet aastat läbivast sündmustikust.
Lugu algab endise sunnitöölise [[Jean ValjeaniValjean]]i vabanemisega 19-aastaselt sunnitöölt, kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu – ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi.
Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist [[Fantine]]'i. Ta on oma tütre [[Cosette]]'i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardieridele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb [[tuberkuloos]]i. Valjean täidab Fantine'ile surivoodil antud lubadust ja ostab väikse Cosette'i kõrtsmikelt vabaks.
Aastad mööduvad. Valjean elab madalat profiili hoides Cosette'iga [[Pariis]]is. Cosette'i ja tudeng Mariuse vahel tärkab salaarmastus; Marius aga on osaline tudengirahutuste organiseerimises. Noored vannuvad teineteisele igavest armastust, kui pärast Javert`'i järjekordset ilmumist otsustab Jean Valjean koos Cosette'iga põgeneda [[Inglismaa]]le. Saades aimu Cosette'i tunnetest Mariuse vastu, jätab vana mees plaani katki ja suundub ka ise barrikaadidele, et kasvõi oma elu hinnaga noormehe järele valvata.
Mariusesse on omakorda kiindunud Cosette'i lapsepõlvekaaslane, tänavale sattunud kõrtsmike lihane tütar [[Eponine]]. Tüdruk surub oma tunded Mariuse vastu maha, aitab noored armunud kokku viia, kuid hukkub esimesena barrikaadidel.
Tänavavõitluses jätavad lõpuks elu kõik tudengid peale Mariuse, kelle päästab Jean Valjean. Sattudes [[kloaak|kloaagi]] kaudu põgenedes silmitsi Javiert`'iga, laseb politseiinspektor Valjeanil minna, kuid ei suuda samas enesele andestada seaduse rikkumist ja uputab end [[Seine]]'i jõkke.
Cosette ja Marius abielluvad ning Jean Valjean sureb. Tema hinge võtavad teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased – Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased.
*Madam Thenardier – [[Anne Reemann]] või [[Kaire Vilgats]]
Nii publik kui ka kriitikud võtsid lavastuse vastu soojalt vastu, kiideti nii peaosalisi kui ka lavastaja selget tõlgendust. "Hüljatuid" käis vaatamas umbes 50 000 inimest. Ele Millistfer seati üles Eesti teatri aastaauhinnale muusikalavastuste kategoorias, ent ta ei võitnud seda. Teatripreemiale nomineeriti ka muusikali eestikeelne tõlge.
== Vanemuise versioon ==
Muusikal tuli Eestis teistkordselt lavale teatris Vanemuine 25. novembril 2017. Kasutatakse sama tõlget nagu 2001. aastal, kuid tõlget, eriti [[retsitatiiv]]e, aariaid veidi vähemaltvähemal määral, ajakohastasid Leelo Tungal ja Kirke Kangro. Lavastaja on Samuel Harjanne (Soome), kunstnik Karmo Mende, muusikajuht Martin Sildos ja koreograaf Gunilla Olsson Karlsson (Rootsi).
Võrreldes 2001. aasta lavastusega Tallinna Linnahallis on mitmed toonased osalised taas peaosalistena laval. Näiteks astub Koit Toome üles peaosalise Jean Valjeanina, olles varem mänginud Mariust. Linnahallis Eponine`'i kehastanud Ele Millistfer kehastab nüüd Fantine`'i, nagu ka Cosette`'i dubleerinud Nele-Liis Vaiksoo. 2001. aastal lapseealist Cosette`'i mänginud Maria Listra on täiskasvanud Cosette`'i rollis. Kaire Vilgats aga naaseb talle tuttavasse madam Thenardier rolli. Monsieur Thénardierina astub üles Lauri Liiv, kes varem on mänginud Enjolras't, ning Marko Matvere on taas laval Javert`'ina.
Erinevalt 2001. aasta lavastusest on mitmed peaosalisi kehastavad näitlejad kaasatud kooristseenidesse, kui nende mängitava tegelase ilmumiseni on piisavalt lavalist aega. Näiteks osaleb Cosette`'i osatäitja massistseenides esimese vaatuse algupoolel, Fantine`'i kehastavad näitlejannad laulavad laval kooripartiisid esimese vaatuse teisel poolel, mil Fantine`'i ilmumiseni etenduse lõpus on samuti väga pikk ooteaeg.
Javert`'i kestav Marko Matvere on rolli eest nomineeritud [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] aastapreemiale muusikalavastuste kategooriaskategooria
s tegelaskuju jõulise kehastamise eest.
*Jean Valjean – Koit Toome või Mikk Saar
| 