Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 5 baiti ,  1 aasta eest
keeletoimetamine
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Madeira jõgi.png|thumb|Madeira jõe kaart]]
[[Pilt:Bolivia north.jpg|thumb|Madeira jõgi ja Boliivia põhjapoolseim punkt (tähistatud lipuga) [[Abuná]] Madeirasse suubumise kohas]]
'''Madeira jõgi''' on [[jõgi]] [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Amazonas]]e [[lisajõgi]]. Jõe valglast on põhiosa [[Brasiilia]] ja [[Boliivia]], väike osa [[Peruu]] territooriumil.
 
Jõe pikkus on 3239 km. TemaSelle [[valgla]] on 850 tuhat000 km² ja [[vooluhulk]] suudmes 32 000 m³/s. Nende näitajate poolest on tasee üks maailma suurimaid jõgesid, mis suubub teise jõkke. Kui arvestada kõiki jõgesid, on tasee pikkuselt 19. ja vooluhulgalt suudmes 10. jõgi maailmas.
 
Madeira valgla see koht, kust suudmeni kõige pikem tee on, paikneb Boliivias [[Cochabamba]] linnast lõunas. Sealt algab [[Rio Grande]], mis voolab alguses kagusse, ületab [[Santa Cruzi departemang]]u piiri, teeb seejärel poolkaare ja suundub põhja ning lõpuks loodesse. Sellest kohast alates, kus tasee vasakult ühineb [[Yapacani]] jõega, kannab tasee nime [[Mamoré jõgi|Mamoré]]. Mamoré ületab kohe [[El Beni departemang]]u piiri ja voolab üsna täpselt põhja. Paremalt suubub temassejõkke Brasiilia ja Boliivia piirijõgi [[Guaporé]], mida kutsutakse ka nimega Itenes. Mamoré voolab Brasiilia ja Boliivia piirijõena edasi põhja, kuni temassesellesse suubub vasakult [[Madre de Dios]]. Sellest kohast alates nimetatakse jõge Madeiraks. Madeira voolab põhja kuni Boliivia põhjatipuni, pöördub kirdesse ja voolab läbi [[Amazonase madalik]]u, algul [[Rondônia osariik|Rondônia]] ja pärast [[Amazonase osariik|Amazonase osariigis]], kuni suubub paremalt Amazonasesse.
 
Peajõe algus Boliiviast on kahtluse alla seatud. Brasiiliast algav Guaporé on Mamoréga ühinemisel veerohkem kui Mamoré ja on väidetud, et just Guaporé algus Brasiilias [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso osariigis]] [[Parecise mäed|Parecise mägedes]] on Madeira tõeline lähe.
 
Suudmes moodustab Madeira kaks haru. Nende vahemevahele lääbjääb [[Tupinambarana]] saar, mis on üks maailma suurimaid jõesaari (kõige suurem jõesaar on [[Araguaia]] jõel olev [[Bananal]]i saar). MadeiraSee seeMadeira suudmeharu, kus voolab enamik vett, suubub otsaotse Amazonasesse, aga teine suudmeharu voolab pikalt Amazonase kõrval ja seda nimetatakse [[Uraría]]ks.
 
[[Pilt:Rio Madeira 09072007.jpg|thumb|Madeira [[Porto Velho]] juures]]
Madeira äärsedMadeiraäärsed suurimad asulad on Beni departemangu keskus [[Trinidad (boliivia)|Trinidad]], kaksiklinn [[Guarajá-Mirim]] – [[Guayaramerin]], mis asub jõe kummalgi kaldal vastavalt Brasiilias ja Boliivias, Madre de Diose suudme vastas Brasiilias olev [[Canela]], Rondônia osariigi keskus [[Porto Velho]] ning Amazonase osariigis asuvad [[Humaifá]], [[Manicoré]], [[Novo Aripuanã]], [[Borba]], [[Nova Olinda do Norte]] ja [[Autazes]]. Uraría ääres asuvad [[Maués]], [[Barreirinha]] ja [[Parintins]].
 
Madeira on vihmaperioodil ookeanilaevadega laevatatav rohkem kui 1000 km pikkuselt, peaaegu Porto Velho juures oleva [[San Antonio kärestik]]uni. Kuivaperioodil, mis kestab [[juuni]]st [[november|novembrini]], võib veetase jões langeda koguni 15 meetrit ja San Antonio kärestikuni sõitmine pole võimalik laevadel, mille [[süvis]] on üle 2 meetri.
 
Yapakani suurmest allapoole voolab jõgi üldiselt troopilises [[vihmamets]]as, kus peale jõelaevade ei ole õieti teisi liikumisvõimalusi. Guajará-Mirimi ja Humaifá vahel kulgeb jõe ääres [[maantee]], mis Porto Velhos jõe ületab. Porto Velho ja Guajará-Mirimi vahel, kus jõgi ei ole [[kärestik]]e tõttu laevatatav, kulgeb jõe kõrval [[raudtee]], mis ei ole muu raudteevõrguga ühenduses.
814

muudatust