Vikipeedia

Jane Goodall: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Sillu12 (arutelu | kaastöö)
278 muudatust
Loodud lehekülje "Jane Goodall" tõlkimisel
 
Sillu12 (arutelu | kaastöö)
278 muudatust
Resümee puudub
3. rida:
* [[Darwin College, Cambridge]]|tuntumad_tööd=Behaviour of free-living chimpanzees|abikaasa={{marriage|[[Hugo van Lawick]]<br>|28 March 1964|1974|reason=div}}<br>
{{marriage|Derek Bryceson<br>|1975|1980|reason=died}}|lapsed=1|veebileht=http://ulmss-newton.lib.cam.ac.uk/vwebv/holdingsInfo?bibId=35251}}Dame '''Jane Morris Goodall''' (<span class="IPA nopopups noexcerpt">/<span style="border-bottom:1px dotted"><span title="/ˈ/: primary stress follows">ˈ</span><span title="/ɡ/: 'g' in 'guy'">ɡ</span><span title="/ʊ/: 'oo' in 'foot'">ʊ</span><span title="'d' in 'dye'">d</span><span title="/ˌ/: secondary stress follows">ˌ</span><span title="/ɔː/: 'au' in 'fraud'">ɔː</span><span title="'l' in 'lie'">l</span></span>/</span>{{IPAc-en|ˈ|g|ʊ|d|ˌ|ɔː|l}}; sündinud '''Valerie Jane Morris-Goodall''', 3. aprillil 1934),<ref name="JGBio">{{Cite web|last=The Biography Channel|url=http://www.biography.com/articles/Jane-Goodall-9542363|title=Jane Goodall Biography|access-date=28 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100810013437/http://www.biography.com/articles/Jane-Goodall-9542363|archive-date=10 August 2010|dead-url=yes|year=2010|authorlink=The Biography Channel}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;archivedate=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> varem '''paruness Jane van Lawick-Goodall''', on Briti [[Primatoloogia|šimpansiuurija]] ja [[Antropoloogia|antropoloog]].<ref>Holloway, M. (1997) ''Profile: Jane Goodall – Gombe's Famous Primate'', [//en.wikipedia.org/wiki/Scientific_American Scientific American] '''277'''(4), 42–44.</ref> Loetakse maailma olulisemaks [[Šimpans (perekond)|šimpansi]]<nowiki/>te eksperdiks. Goodall on tuntud üle 55 aasta kestnud uuringu poolest, mis käsitleb šimpansite sotsiaalseid ja perekondlikke suhteid looduses. Uuringu alguseks loetakse Goodalli esimest käiku Tansaaniasse Gombe Streami rahvusparki 1960. aastal.<ref name="nat.geo.04.03.">{{cite news|url=http://ngm.nationalgeographic.com/ngm/0304/feature5/fulltext.html|title=Jane in the Forest Again|publisher=National Geographic|date=April 2003|accessdate=17 November 2014}}</ref> Ta on Jane GoodallGoolliai InstituudiInstituudia jarahvusvahelise e noorteprogramm  Roots&Shoots (Juured ja võrsedShootasutajad) programmi asutaja. Ta on juhtinud avalikkuse tähelepanu looduskaitse ja loomakaitse teemadele. TateemadeleO on olnud mittetulundusühingu Nonhuman Rights Project juhatuse liige. 1993. aastal oli ta [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] algatuse [[Great Ape Project]] üks autoreid. 2002. aasta aprillis nimetati ta ÜRO rahusaadikuks[[rahusaadik]]<nowiki/>uks.
 
== Varajased aastad ==
Valerie Jane Morris-Goodall sündis [[1934]]. aastal Londonis[[London]]<nowiki/>is ärimees Mortimer Herbert Morris-Goodalli ja kirjanik Margaret Myfanwe Josephi, (kirjanikunimikirjanikunimega Vanne Morris-Goodall) tütrena.
 
Lapsepõlves oli tema lemmikleluks isa kingitud tõetruu täidisega šimpansmängušimpans nimega Jubilee. MänguasiVarajase onloomaarmastuse siianisümbolina varajaseon loomaarmastusemänguasi siiani sümbolina Goodalli kodus aukohal. <ref>{{Cite book|last=Goodall|first=Jane|year=2000|title=Reason for Hope: A Spiritual Journey|publisher=Warner Books|location=New York|isbn=978-0-446-67613-7|page=4|last2=Phillip Berman}}</ref>
 
Goodalli õde Judith on sündinud neli aastat hiljem samal kuupäeval.
 
== Aafrika ==
Goodallil oli juba lapsepõlves kirglik huvi loomade ja Aafrika vastu. 1957. aastal õnnestus tal esmakordselt külastada sõbra farmi Keenia mägedes. Keenias kontakteerus Goodall kohaliku arheoloogi ja paleontoloogi [[Louis Leakey]]<nowiki/>ga. Leakey soovis uurida inimahvide käitumist, et saada vihjeid varajastevarajast[[Hominiid|e hominiididehomini]]<nowiki/>idide võimaliku käitumise kohta.<ref>{{Cite AV media|url=http://www.ted.com/talks/jane_goodall_at_tedglobal_07.html|title=Jane Goodall helps humans and animals live together|date=June 2007|publisher=[[TED (conference)|TED]]|place=[[Arusha]], [[Tanzania]]|access-date=28 July 2010}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Esiagu sai Goodall tööle Leakey sekretärina ning suundus Tansaaniasse[[Tansaania]]<nowiki/>sse.
 
[[1958]]. aastal suunas Leakey Goodalli Londonisse õppima Osman Hilli käe all primaatide käitumist ja  John Napieri käe all primaatide anatoomiat[[anatoomia]]<nowiki/>t.<ref name="Morell1995">{{Cite book|last=Morell|first=Virginia|year=1995|title=Ancestral Passions: the Leakey family and the quest for humankind's beginnings|publisher=Simon & Schuster|location=New York|isbn=0-684-80192-2|page=242}}</ref> 14. juulil [[1960]] õnnestus Leakeyl saata Goodall [[Gombe Streami rahvusparkirahvuspark]]<nowiki/>i.<ref name="GoodallPeterson2002">{{Cite book|last=Goodall|first=Jane|date=25 September 2002|title=Beyond Innocence: An Autobiography in Letters: The Later Years|publisher=Houghton Mifflin Harcourt|isbn=978-0-618-25734-8|page=1|access-date=13 July 2011|url=https://books.google.com/books?id=Kdr0TP7ou0wC&pg=PA1|last2=Peterson|first2=Dale}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Tansaania oli sel ajaalajal Briti [[protektoraat]] nimega Tanganika ning turvalisuse huvides pidi Goodall kaasa võtma ema.<ref name="JanesStory">{{Cite web|url=http://www.janegoodall.org/janes-story|title=Early Days|publisher=[[Jane Goodall Institute]]|access-date=28 July 2010|year=2010}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref>
 
Kuna Goodallil puudus ülikooli diplom, saatis Leakey ta 1962. aastal [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i Ülikooli]]. Goodall omandas ühena vähestest kohe doktorikraadi [[Newnham KolledžisKolledž]]<nowiki/>is etoloogina[[Etoloogia|etoloog]]<nowiki/>ina.  [[1965]]. aastal valmis Robert Hinde juhendatud doktoritöö pealkirjaga "<span>Vabalt elavate šimpansite käitumine",</span> milles on analüüsitakse tema esimese viie aasta jooksul tehtud tähelepanekuid Gombe kaitsealal.<ref name="CV">{{Cite web|url=http://www.janegoodall.org.hk/downloads/Curriculum%20Vitae.pdf|title=Curriculum Vitae, Jane Goodall, PhD, DBE|publisher=Jane Goodall Institute|access-date=28 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120426005905/http://www.janegoodall.org.hk/downloads/Curriculum%20Vitae.pdf|archive-date=26 April 2012|format=PDF}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;archivedate=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref>
 
== Isiklik elu ==
Goodall on olnud abielus kaks korda. 28. märtsil [[1964]] abiellus ta hollandi[[holland]]<nowiki/>i aadliku[[aadlik]]<nowiki/>u loodusfotograafi[[loodusfotograaf]]<nowiki/>i Parun Hugo van Lawickuga ning oli abielu jooksul tuntud kui [[paruness]] Jane van Lawick-Goodall. Paaril sündis [[1967]]. aastal poeg Hugo Eric Louis. Paar lahutas [[1974]]. aastal. Järgmisel aastal abiellus ta Tansaania parlamendi[[Parlamendiliige|parlamend]]<nowiki/>i liikme ja riigi rahvusparkide[[rahvuspark]]<nowiki/>ide diretori Derek Brycesoniga. Bryceson suri vähki oktoobris [[1980]].<ref name="GreatApes">{{Cite book|last=Montgomery|first=Sy|year=1991|title=Walking With the Great Apes|publisher=Houghton Mifflin|location=Boston, MA|isbn=0-395-51597-1|pages=125–126}}</ref> Brycesoni kõrge positsioon riigi looduskaitse süsteemis võimaldas tal kaitsta Goodalli uurimisprojekte ning rakendada turismikeeldu Gombe kaitsealal.
 
== Töö ==
31. rida:
 
Goodall on kõige rohkem tuntud [[Šimpans (perekond)|šimpans]]<nowiki/>ite sotsiaalsuhteid ja pereelu käsitlevate uuringute poolest. Ta hakkas Tansaanias Gombe Streami rahvuspargis uurima Kasakela šimpansite kolooniat 1960. aastal. <ref name="timeline">{{Cite web|url=http://www.janegoodall.org/study-corner-gombe-timeline|title=Study Corner – Gombe Timeline|publisher=Jane Goodall Institute|access-date=28 July 2010|year=2010}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Kuna Goodallil puudus uuringute alguses akadeemiline haridus ja juhendaja, siis kirjeldas ta ka nähtusi, mida tol ajal akadeemilises ringkonnas oluliseks ei peetud. Nummerdamise asemel andis Goodall uuritavatele nimed nagung""u Fifiii" ja"fv "a David GreybeardGreybde "r("hallhabe David"d ning käsitles neid sellele ajale sobimatult kui isiksusi mitte kui objekte. TaErinevalt leidis,teistest etuurijatest inimenelubas eita oleendale ainulaadnelähemat liik,tutvust millešimpansitega isendidja onteda peetakse isiksusedainukeseks inimeseks, keskellel on võimelisedläbi mõtlemahea jasuhtluse tundmaloomadega emotsiooneõnnestunud naguosaleda rõõmšimpansite jaühiskonnaelus. 22 kuu jooksul oli ta kohaliku šimpansipopulatsiooni kõige madalamale astmele vastu võetud kurbusliige.<ref name="PBS">{{Citesee web|url=https:[//wwwen.pbswikipedia.org/wnet/nature/episodes/jane-goodalls-wild-chimpanzees/introduction/1908wiki/|title=JaneKasakela_chimpanzee_community Goodall'sKasakela Wildchimpanzee Chimpanzees|publisher=[[Public Broadcasting Service|PBS]community]|access-date=28 Julyfor 2010|year=1996}}Kontrollia kuupäevamore väärtustcomplete kohas:list <codeand style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;accessdate=details.</coderef> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Ta kirjeldas käitumist nagu kallistused, suudlused, seljapatsutused ja kõdistamine, mida oli harjutud pidama inimesega seotud tegevusteks. Goodall väidab, et need žestid tõendavad lähedasi, toetavaid, armastavaid suhteid perekonna- ja kogukonnaliikmete vahel, mis võivad püsida kogu looma elu - enam kui 50 aastat." Goodalli uuringud näitasid, et inimeste ja šimpansite sarnasused on suuremad kui lihtalt geneetiline lähedus. Šimpansite emotsioonid, intelligents ning sotsiaalseid suhteid on sarnasemad inimese omadele kui varem arvati.▼
 
Ta leidis, et inimene ei ole ainulaadne liik, mille iseend disa bokäsitleda mõtete ja tunnetegn isiustenaed.<ref name="PBS">{{Cite web|url=https://www.pbs.org/wnet/nature/episodes/jane-goodalls-wild-chimpanzees/introduction/1908/|title=Jane Goodall's Wild Chimpanzees|publisher=[[Public Broadcasting Service|PBS]]|access-date=28 July 2010|year=1996}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
Goodalli uurimistöö Gombe Streami rahvuspargis sai tuntuks eelkõige selletõttu, et lükkas ümber kaks sel ajal valitsenud eksiarvamust: et ainult inimesed suudavad teha ja kasutada tööriistu ning et šimpansid on taimetoitlased. Järgides šimpanse toitmise ajal, kirjeldas ta korduvalt vaatlust, kus loomad torkasid rohukõrsi termiitide pessa ning "kalastasid" sel kombel termiite.<ref name="Chimp">Goodall, Jane. ''Reason for Hope: A Spiritual Journey''. New York: Warner Books, 1999.</ref> Samuti suutsid šimpansid puuokstelt koorida ära lehti, et muuta neid vitsteks. Sellist käitumist saab käsitleda algelise tööriista tegemisena. Kuni selle ajani oli usutud, et inimliik erineb teistest liikidest tööriistade tegemise võime poolest. Vastuseks Goodalli revolutsioonilistele järeldustele kirjutas Louis Leakey: "Nüüd tuleb kas ümberdefineerida inimene, ümberdefineerida tööriist või aktsepteerida šimpanseid inimestena!".<ref>[http://www.janegoodall.org/study-corner-tool-use Tool Use]</ref><ref name="Goodall">The Jane Goodall Institute: [http://www.janegoodall.org/chimp_central/default.asp "Chimpanzee Central"], 2008.</ref>▼
▲[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Ta kirjeldas käitumistkäitumaktest nagu kallistused, suudlused, seljapatsutused ja kõdistamine, mida oli harjutud pidama inimesega seotud tegevusteks. Goodall väidab, et need žestid tõendavad lähedasi, toetavaidtoetava j, a armastavaid suhteid perekonna- ja kogukonnaliikmete vahel, mis võivad püsida kogu looma eluelso - enam kui 50 aastataasta." Goodalli uuringud näitasid, et inimeste ja šimpansite sarnasused on suuremad kui lihtalt geneetiline lähedus. Šimpansite emotsioonid, intelligents ning sotsiaalseid suhteid onovaranemalt arvatust s sarnasemad inimese omadele kui varem arvatiomadeti.
 
▲Goodalli uurimistöö Gombe Streami rahvuspargis sai tuntuks eelkõige selletõttu, et lükkas ümber kaks sel ajal valitsenud eksiarvamust: et ainult inimesed suudavad teha ja kasutada tööriistu ning et šimpansid on taimetoitlased. JärgidesJälgides šimpanse toitmise ajal, kirjeldas ta korduvalt vaatlust, kus loomad torkasid rohukõrsi termiitide pessa ning "kalastasid" sel kombel termiite.<ref name="Chimp">Goodall, Jane. ''Reason for Hope: A Spiritual Journey''. New York: Warner Books, 1999.</ref> Samuti suutsid šimpansid puuokstelt koorida ära lehti, et muuta neid vitsteks. Sellist käitumist saab käsitleda algelise tööriista tegemisena. Kuni selle ajani oli usutud, et inimliik erineb teistest liikidest tööriistade tegemise võime poolest. Vastuseks Goodalli revolutsioonilistele järeldustele kirjutas Louis Leakey: "Nüüd tuleb kas ümberdefineerida inimene, ümberdefineerida tööriist või aktsepteerida šimpanseidšimpanse inimestena!".<ref>[http://www.janegoodall.org/study-corner-tool-use Tool Use]</ref><ref name="Goodall">The Jane Goodall Institute: [http://www.janegoodall.org/chimp_central/default.asp "Chimpanzee Central"], 2008.</ref>
Rahuliku ja südamliku käitumise kõrval vaatles Goodall Gombe Streami šimpansite agresiivset käitumist. Ta avastas, et šimpansid jahivad ja söövad süstemaatiliselt väiksemaid primaate nagu koloobusahve. Goodall vaatles šimpansite rühma, kes isoleerisid koloobusahvi kõrgele puu otsa blokeerides kõik võimalikud väljapääsud, misjärel üks šimpans ronis üles, püüdis ja tappis koloobuse. Iga jagirühma liige sai tüki saagist ning jagas seda teistega kui tema juurde tuldi kerjamisliigutustega. Gombe rahvuspargi šimpansid tapsid ja sõid igal aastal pea kolmandiku koloobuste populatsioonist.  See avastus oli suur teaduslik läbimurre šimpansite toitumiskäitumise osas.▼
 
▲Rahuliku ja südamliku käitumise kõrval vaatles Goodall Gombe Streami šimpansite agresiivset käitumist. Ta avastas, et šimpansid jahivad ja söövad süstemaatiliselt väiksemaid primaate nagu [[Koloobus|koloobusahve]]. Goodall vaatles šimpansite rühma, kes isoleerisidpiirasid koloobusahvi kõrgele puu otsa blokeerides kõik võimalikud väljapääsud, misjärel üks šimpanskarja liige ronis üles, püüdis ja tappis koloobuse. Iga jagirühmajahirühma liige sai tüki saagist ning jagas seda teistega kui tema juurde tuldi kerjamisliigutustega. Gombe rahvuspargi šimpansid tapsid ja sõid igal aastal pea kolmandiku koloobuste populatsioonist.  See avastus oli suur teaduslik läbimurre šimpansite toitumiskäitumise osasalal.
Samas hämmastavam ja häirivam oli šimpansite karjade sisene kalduvus agressioonile ja vägivallale. Goodall kirjeldas domineerivate emaste teadlikku teiste järglaste tapmist selleks, et säilitada iseenda parem seisund.  Mõnede vaatlustega kinnitati sellistel juhtumitel ka kannibalismi.  Selle avastuse kohta on Goodall öelnud, et esimestel vaatlusaastatel paistsid šimpansid inimestest meeldivama käitumisega, kuid hiljem selgus, et ka nendel on tumedam pool ja brutaalne käitumine levinud nagu inimestelgi.  Goodall kirjeldas ka kaitseala põhja- ja lõunaosadesse jagunenud šimpansite populatsioonide vahelist neljaaastast sõda aastatel 1974–1978. Need kirjeldused olid omal ajal nii ebatavalised, et esmalt peeti neid väljamõeldisteks ning lausa süüdistati Goodalli oma uurimistööga loomade agressiivse käitumise esilekutsumist. Siiski on hilisemad vaatlused ja ka mudelarvutused tõendanud, et šimpansite gruppide vahel esineb sõdu.▼
 
▲Samas hämmastavamHämmastavamad ja häirivamavalikkusele olihäirivamad šimpansiteolid aga karjadevaatlused sisenešimpansikarjade kalduvussisesest agressioonileagressioonist ja vägivallalevägivallast. Goodall kirjeldas domineerivate emaste teadlikku teiste järglaste tapmist selleks, et säilitada iseenda parem seisundpositsioon karjas.  Mõnede vaatlustega kinnitati sellistel juhtumitel ka kannibalismi.  Selle avastuse kohta on Goodall öelnud, et esimestel vaatlusaastatel paistsid šimpansid inimestest meeldivama käitumisega, kuid hiljem selgus, et ka nendel on tumedam pool ja brutaalne käitumine levinud nagu inimestelgi.  Goodall kirjeldas ka kaitseala põhja- ja lõunaosadesse jagunenud šimpansite populatsioonide vahelist neljaaastast sõda aastatel 1974–1978[[1974]]–[[1978]]. Need kirjeldused olid omal ajal nii ebatavalised, et esmalt peeti neid väljamõeldisteks ning lausa süüdistati Goodalli oma uurimistööga loomade agressiivse käitumise esilekutsumist. Siiski on hilisemad vaatlused ja ka mudelarvutused tõendanud, et šimpansite gruppide vahel esineb sõdu.
Goodalli uurimismeetodid olid ebakonventsionaalsed, näiteks ei nummerdanud ta vaadeldavaid loomi, vaid pani neile nimed. Vaatlejate objektiivsuse säilitamiseks peeti sel ajal loomade nummerdamist õigemaks võtteks. Erinevalt teistest uurijatest lubas ta endale lähemat tutvust šimpansitega ja teda peetakse ainukeseks inimeseks, kellel on läbi hea suhtluse loomadega õnnestunud osaleda šimpansite ühiskonnaelus. 22 kuu jooksul oli ta kohaliku šimpansipopulatsiooni kõige madalamale astmele vastu võetud liige.<ref>see [//en.wikipedia.org/wiki/Kasakela_chimpanzee_community Kasakela chimpanzee community] for a more complete list and details.</ref>
 
=== Aktivism ja looduskaitsealane tegevus ===
[[Fail:Jane_Goodall_at_RS_Hungary.JPG|paremal|pisi|Jane Goodall 2009. aastal Ungari "Roots & Shoots" noortega.]]
[[1977]]. aastal asutas Goodall Jane Goodalli instituudi, mis siiani toetab uurimistööd Gombes. Ta on endiselt ülemaailmne arvamusliider šimpansite ja nende elupaikadeGombe kaitsekskaitsealal. Instituudil on üle maailma 19 kontorit, mille eesmärgiks on kogukonnapõhised looduskaitse ja arenguprojektid Aafrikas. 1991. aastal alustati noorteprogrammiga Roots & Shoots, mis tänaseks koosneb üle 10 000 noortegrupi tegevusest rohkem kui sajas riigis.<ref>{{Cite web|url=http://www.rootsandshoots.org/aboutus/history|title=Our History|publisher=The Jane Goodall Institute|website=Roots & Shoots|access-date=14 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110720235233/http://www.rootsandshoots.org/aboutus/history|archive-date=20 July 2011}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;archivedate=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref>
[[Fail:Jane_Goodall_and_Lou_Perrotti_2009_by_DS.jpg|pisi|Goodall 2009. aastal koos Lou Perrottiga, kes aitas kokku panna raamatut ''Hope for Animals and Their World''.]]
51. rida:
Goodall on endiselt täielikult pühendunud šimpansite ja nende elukeskkonna kaitsmisele, mistõttu reisib ta suurema osa aastast.<ref>{{Cite news|last=Bender|first=Kristin|url=http://www.insidebayarea.com/crime-courts/ci_13473075?source=rss|title=Goodall promotes peace, youth empowerment at talk in Berkeley|publisher=[[The Oakland Tribune]]|date=2 October 2009|access-date=10 October 2009}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref><ref>{{Cite news|last=Coward|first=Ros|url=https://www.theguardian.com/world/2004/oct/10/academicexperts.environment|title=New mission for chimps' champion|publisher=[[Guardian Media Group]]|work=[[The Guardian]]|date=10 October 2004|access-date=12 January 2016|author-link=Rosalind Coward}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Ta on ülemaailmne arvamusliider šimpansite ja nende elupaikade kaitseks. Goodall on ka maailma suurima aafrikavälise šimpansite turvakodu nõukogu liige Floridas.[[Fail:Jane_Goodall_and_Allyson_Reed.jpg|paremal|pisi|Goodall ja Allyson Reed Loomaaedade ja akvaariumite assotsiatsiooni aastakonverentsil 2009. aastal.]]
 
=== Activism ===
[[Fail:Jane_Goodall_and_Allyson_Reed.jpg|paremal|pisi|Goodall ja Allyson Reed Loomaaedade ja akvaariumite assotsiatsiooni aastakonverentsil 2009. aastal.]]
Goodall on laiendanud oma tegevust šimpandite jälgimisest erinevatele looduskaitselistele tegevustele toetades inimeste ja loomade kooseksisteerimist. 1986. aastal oli ta koos Chikago teaduste akadeemiaga konverentsi "Šimpansite mõistmine" asutaja.<ref>{{Cite news|last=Johnson, Steve|title=Goodall Recalls '86 Chicago Lesson|work=Chicago Tribune|date=August 19, 2016|access-date=August 19, 2016|location=Section 1|pages=3}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;date=, &#x7C;accessdate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]]); <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;accessdate=</code> requires <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">&#x7C;url=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#accessdate missing url|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Ta on olnud ka loomaõiguste eest seisva Šotimaal asuva organisatsiooni  Advocates for Animals president, kuid lahkus sealt eriarvamuste tõttu loomaaedade looduskaitselise rolli osas.
64. rida ⟶ 61. rida:
== Kriitika ==
[[Fail:Jane_Goodall_at_TEDGlobal_2007-cropped.jpg|vasakul|pisi|Jane Goodall esinemas [[TED|TEDGlobal]] konverentsil 2007. aastal]]
Goodalli uurimismeetodid olid ebakonventsionaalsed, näiteks ei nummerdanud ta vaadeldavaid loomi, vaid pani neile nimed. Vaatlejate objektiivsuse säilitamiseks peeti sel ajal loomade nummerdamist õigemaks võtteks. On primatolooge, kes on kritiseerinud Goodalli uurimismeetodeid. Goodall on 1993. aastal kirjutanud: "1960tel kritiseeriti mind väga kui kasutasin sõnu "lapsepõlv", "teismeigga", "motivatsioon, "põnevus" ja "tuju". Mu hulleimaks kuritööks oli oletus, et šimpansid on "isiksused". Kuna kirjeldasin inimestele mõeldud sõnadega mitteinimestest loomi, olin süüdi etoloogide kõige hullemas patus - antropomorfismis."
[[Kategooria:Viideteta väidetega artiklid]]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jane_Goodall"