Redaktsioon: 8. märts 2017, kell 16:57 redigeeri 82.131.43.202 (arutelu) →‎Laborimeditsiin Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. märts 2018, kell 14:48 redigeeri eemalda Whisfel (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Kategooria:Veri\| ]]▼ {{See artikkel\| räägib orgaanilisest kehavedelikust; bioloogiliste ravipreparaatide kohta vaata artiklit [[Veri (ravim)]]; toiduaine kohta vaata artiklit [[Veri (kulinaaria)]]}}▼ [[Kategooria:Kehavedelikud]]▼ ~~{{keeletoimeta}}~~ ▲{{See artikkel\| räägib orgaanilisest kehavedelikust; bioloogiliste ravipreparaatide kohta vaata artiklit [[Veri (ravim)]]; toiduaine kohta vaata artiklit [[Veri (kulinaaria)]]}} '''Veri''' ([[ladina keel\|ladina]] ''sanguis'') on paljude [[selgrootud\|selgrootute]] ja [[selgroogsed\|selgroogsete]] [[loomad]]e organismis [[süda]]me ja ka südamelaadsete [[elund]]ite töö ja [[vererõhk\|vererõhu]] toel ringlev [[kehavedelik]].▼ ▲'''Veri''' ([[~~ladina~~Ladina keel\|ladina]] ''sanguis'') on paljude [[~~selgrootud~~Selgrootud\|selgrootute]] ja [[~~selgroogsed~~Selgroogsed\|selgroogsete]] [[~~loomad~~Loomad\|loomade]]e organismis [[~~süda~~Süda\|südame]]me ~~ja ka~~või südamelaadsete [[~~elund~~Elund\|elundite]]~~ite~~ töö ja [[~~vererõhk~~Vererõhk\|vererõhu]] toel ringlev [[kehavedelik]]. Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev [[veresoon]]tes tsirkuleeriv [[sidekude]]. ▼ ▲Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev [[~~veresoon~~Veresoon\|veresoontes]]~~tes~~ tsirkuleeriv vedel [[~~sidekude~~Sidekude\|sidekoe]]. liik. ==Vere funktsioonid==▼ ~~====Transpordifunktsioon====~~ Esmajoones on veri transportiv keskkond. ▼ * Veri transpordib [[hapnik\|hapnikku]] [[kops]]udest hingatavatele kudedele ja [[süsihappegaas\|süsihappegaasi]] nendest kopsudesse. ▼ * Veri toimetab [[toitaine\|toitaineid]] nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse. ▼ * Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse. ▼ * Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele. ▼ ▲== Vere funktsioonid == ====Miljööfunktsioon====▼ Vere ringlemisel kehas kontrollivad teatud elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks homöostaasi seisund, s.t lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks.▼ ====~~Kaitsefunktsioon~~ Transpordifunktsioon ==== ▲Esmajoones on veri transportiv keskkond. Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud [[valge verelible\|valgete verelibledega]].▼ ▲* Veri transpordib [[~~hapnik~~Hapnik\|hapnikku]] [[~~kops~~Kops\|kopsudest]]~~udest~~ ~~hingatavatele~~hingavatele kudedele ja [[~~süsihappegaas~~Süsihappegaas\|süsihappegaasi]] nendest kopsudesse. ▲* Veri toimetab [[~~toitaine~~Toitaine\|toitaineid]] nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ~~ära~~ kasutamise paikadesse. ▲* Veri on kehaomaste ~~toimeainete~~ainete, näiteks [[Hormoonid\|hormoonide]] transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse. ▲* Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab ~~selle~~seda hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele. ▲==== Miljööfunktsioon ==== ==Roomajatel==▼ ▲Vere ringlemisel kehas kontrollivad ~~teatud~~erinevad elundid pidevalt tema koostist ning füüsikalisi omadusi ja korrigeerivad neid vajaduse korral nii, et säiliks ~~homöostaasi seisund~~homöostaas, s.t lahustunud ainete kontsentratsiooni, temperatuuri ja pH ulatuslik konstantsus. Selline kehasisese miljöö konstantsus on kõikide rakkude normaalse funktsiooni üheks põhiliseks eelduseks. ===Maolised===▼ ====~~Histoloogia~~ Kaitsefunktsioon ==== ▲Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud [[~~valge~~Valge verelible\|valgete verelibledega]]. [[Madu]]de [[leukotsüüt]]ide terminoloogia pole seni veel päris selge, kuid arvatakse, et valgeliblede populatsioon sarnaneb imetajate omaga: [[eosinofiilid]], [[monotsüüdid]], [[basofiilid]], [[lümfotsüüdid]]. Madudel, nagu paljudel teistelgi roomajatel, on lisaks tuvastatud ka [[azurofiilid]] ja [[heterofiilid]] (ekvivalent [[imetajad\|imetajate]] [[neutrofiilid]]ele).▼ == Vere koostisosad ==▼ Leukotsüüdid on, ka liigist lähtuvalt, erineva morfoloogiaga. ▼ Veri koosneb õrnkollakast [[~~vereplasma~~Vereplasma\|vereplasmast]] ja selles olevatest vere vormelementidest: [[~~punane~~Punane verelible\|punastest verelibledest]] (''erütrotsüütidest''), [[~~valge~~Valge verelible\|valgetest verelibledest]] (''leukotsüütidest'') ja [[~~vereliistak~~Vereliistak\|vereliistakutest]] (trombotsüütidest).<ref name=":0">Marina Aunapuu (2016). ''~~trombotsüütidest~~Veterinaarhistoloogia''). Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 80–82. </ref> Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6–8% keha massist., ~~Seega~~seega on täiskasvanute vere maht 4–6 l.▼ === Vereplasma ===▼ Madude [[erütrotsüüdid]] on [[rakutuum\|tuumaga]] rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier</ref>▼ Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900–910 g vett, 65–80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse. Imetajate vereplasma pH on ligikaudu 7,3. Peamisteks plasmavalkudeks on [[Albumiin\|albumiinid]], [[Globuliin\|globuliinid]] ja [[fibrinogeen]].<ref name=":0" />▼ ▲==Vere koostisosad== === Vere vormelemendid ===▼ ▲Veri koosneb õrnkollakast [[vereplasma\|vereplasmast]] ja selles olevatest vere vormelementidest: [[punane verelible\|punastest verelibledest]] (''erütrotsüütidest''), [[valge verelible\|valgetest verelibledest]] (''leukotsüütidest'') ja [[vereliistak\|vereliistakutest]] (''trombotsüütidest''). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6–8% keha massist. Seega on täiskasvanute vere maht 4–6 l. * [[Punane verelible\|Punased verelibled]] ehk erütrotsüüdid moodustavad suurema osa vere umbes 44%-lisest rakulisest koostisest. Ühes mikroliitris veres on mehel keskmiselt 5,1, naisel 4,6 miljonit [[~~punane~~Punane verelible\|punast vereliblet]]. [[Punane verelible\|Punase verelible]] ~~põimassi~~põhimassi moodustab vee kõrval [[hemoglobiin]], mille funktsiooniks on gaasitransport. Inimese [[~~punane~~Punane verelible\|punased verelibled]] on lamedad, ümarikud, keskelt nõgusad tuumata kettad, mille suurim paksus (serval) on 2 μm. ▼ * [[Valge verelible\|Valgeid vereliblesid]] ehk leukotsüüte on terve inimese ühes mikroliitris veres ~~4000 – 10~~4000–10 000. [[Valge verelible\|Valged verelibled]] on tuumaga, hemoglobiini mittesisaldavad rakud. [[Valge verelible\|Valged verelibled]] on osa ~~inimese~~ [[~~immuunsüsteem~~Immuunsüsteem\|immuunsüsteemist]]~~ist~~, nad hävitavad ja eemaldavad vigaseid või surnud rakke ning teevad kahjutuks haigusetekitajaid. Kui ühes mikroliitris on rohkem kui 10 000 [[~~valge~~Valge verelible\|valget vereliblet]], nimetatakse seda [[~~leukotsütoos~~Leukotsütoos\|leukotsütoosiks]]~~iks~~, kui alla 4000, siis on tegu [[~~leukopeenia~~Leukopeenia\|leukopeeniaga]]. Leukotsütoosi esineb peamiselt [[~~põletik~~Põletik\|põletikuliste]]~~uliste~~ haiguste puhul. ▼ ▲===Vereplasma=== ▲Vereplasma on õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Tervel täiskasvanul mehel on plasma osa vere mahust keskmiselt 55%. 1 liiter inimese vereplasmat sisaldab 900–910 g vett, 65–80 g valku ja 20 g väikemolekulaarseid substantse. * [[Vereliistak\|Vereliistakuid]] ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 ~~000 – 350~~000–350 000. [[Vereliistak\|Vereliistakud]] on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad [[~~vere~~Vere hüübimine\|vere hüübimises]] ehk [[~~vere~~Vere hüübimine\|hemostaasis]].▼ ▲===Vere vormelemendid=== Veres ringlevad ka primaarsetest [[~~kasvaja~~Kasvaja\|kasvajatest]]~~test~~ irdunud [[~~vähirakk~~Vähirakk\|vähirakud]], nagu näiteks [[ringlevad vähirakud]] (inglise ''circulating tumor cells'').▼ ▲[[Punane verelible\|Punased verelibled]] ehk erütrotsüüdid moodustavad suurema osa vere umbes 44%-lisest rakulisest koostisest. Ühes mikroliitris veres on mehel keskmiselt 5,1, naisel 4,6 miljonit [[punane verelible\|punast vereliblet]]. [[Punane verelible\|Punase verelible]] põimassi moodustab vee kõrval [[hemoglobiin]], mille funktsiooniks on gaasitransport. Inimese [[punane verelible\|punased verelibled]] on lamedad, ümarikud, keskelt nõgusad tuumata kettad, mille suurim paksus (serval) on 2 μm. ▲== Roomajatel == ▲[[Valge verelible\|Valgeid vereliblesid]] ehk leukotsüüte on terve inimese ühes mikroliitris veres 4000 – 10 000. [[Valge verelible\|Valged verelibled]] on tuumaga, hemoglobiini mittesisaldavad rakud. [[Valge verelible\|Valged verelibled]] on osa inimese [[immuunsüsteem]]ist, nad hävitavad ja eemaldavad vigaseid või surnud rakke ning teevad kahjutuks haigusetekitajaid. Kui ühes mikroliitris on rohkem kui 10 000 [[valge verelible\|valget vereliblet]], nimetatakse seda [[leukotsütoos]]iks, kui alla 4000, siis on tegu [[leukopeenia\|leukopeeniaga]]. Leukotsütoosi esineb peamiselt [[põletik]]uliste haiguste puhul. ▲=== Maolised === ▲[[Vereliistak\|Vereliistakuid]] ehk trombotsüüte on tervel täiskasvanud inimesel ühes mikroliitris veres 150 000 – 350 000. [[Vereliistak\|Vereliistakud]] on lamedad, ebakorrapäraselt ümarikud, tuumata rakud, mis osalevad [[vere hüübimine\|vere hüübimises]] ehk [[vere hüübimine\|hemostaasis]]. ▲[[Madu\|Madude]]de ~~[[leukotsüüt]]ide~~leukotsüütide terminoloogia pole seni veel päris selge, kuid arvatakse, et valgeliblede populatsioon sarnaneb imetajate omaga: [[eosinofiilid]], [[monotsüüdid]], [[basofiilid]], [[lümfotsüüdid]]. Madudel, nagu paljudel teistelgi roomajatel, on ~~lisaks~~ tuvastatud ka [[~~azurofiilid~~asurofiilid]] ja [[heterofiilid]] (ekvivalent [[~~imetajad~~Imetajad\|imetajate]] [[~~neutrofiilid~~Neutrofiilid\|neutrofiilidele]]~~ele~~). ▲Leukotsüüdid on~~, ka~~ liigist lähtuvalt, erineva morfoloogiaga. ▲Veres ringlevad ka primaarsetest [[kasvaja]]test irdunud [[vähirakk\|vähirakud]], nagu näiteks [[ringlevad vähirakud]] (inglise ''circulating tumor cells''). ▲Madude [[erütrotsüüdid]] on [[~~rakutuum~~Rakutuum\|tuumaga]] rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier.</ref> ==Laborimeditsiin==▼ {{Vaata\|Täisvereanalüüs}}▼ == Lindudel == Käesoleval ajal teostatakse vaatamata tuntavalt spetsiifilismatele laboratoorsetele diagnostika meetoditele, ikka veel mitmesuguseid laboratoorseid analüüse, mis põhinevad [[vererakk]]ude identifitseerimisel ja loendamisel ning nende alusel vere omaniku tervisliku seisundi iseloomustamisel.▼ Erinevalt imetajatest sisaldavad lindudel ka täiskasvanud erütrotsüüdid tuuma, samuti sisaldavad tuuma trombotsüüdid, mis raskendavad verepildi uurimist ja leukotsüütide tuvastamist. Linude erütrotsüüdid on imetajade omadest suuremad ja ellipsoidse kujuga, näiteks [[kana]] punase verelible suurus on 11–13 x 7–8 μm. Lindude leukotsüüdid on väiksemad kui imetajatel.<ref>Marina Aunapuu (2016). ''Veterinaarhistoloogia''. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 92. </ref> ▲== Laborimeditsiin == Levinuimad vere automaatuuringu parameetrid on : [[leukotsüütide absoluutarv]] (WBC), [[erütrotsüütide absoluutarv]] (RBC), [[hemoglobiin]] (HGB), [[hematokrit]] (HCT), [[erütrotsüütide keskmine maht]] (MCV), [[keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] (MCH), [[keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] (MCHC), [[erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (RDW-CV), [[trombotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (PDW), [[trombotsüütide keskmine maht]] (MPV), [[trombotüüstide suurte vormide suhtarv]] (P-LCR), [[trombokrit]] (PCT), [[neutrofiilide absoluutarv]] (NEUT), [[lümfotsüütide absoluutarv]] (LYMPH), [[monotsüütide absoluutarv]] (MONO), [[eosinifiilide absoluutarv]] (EO), [[basofiilide absoluutarv]] (BASO), [[normoblastide suhtarv]] (NRBC), [[retikulotsüütide suhtarv]] ja retikulotsüütide absoluutarv (RET), [[ebaküpsete RET fraktsioon]] (IRF) jt. ▼ ▲{{Vaata\|Täisvereanalüüs}} : [[undefined\|link=]] ''Pikemalt artiklis [[Täisvereanalüüs]].'' ▲~~Käesoleval ajal~~Tänapäeval teostatakse ~~vaatamata~~lisaks ~~tuntavalt~~spetsiifilisematele ~~spetsiifilismatele laboratoorsetele~~laboratoorse diagnostika meetoditele, ~~ikka veel~~endiselt mitmesuguseid ~~laboratoorseid~~histoloogilisi analüüse, mis põhinevad [[~~vererakk~~Vererakk\|vererakkude]]~~ude~~ identifitseerimisel ja loendamisel ning nende alusel ~~vere omaniku~~patsiendi tervisliku seisundi iseloomustamisel.Levinuim ▲Levinuimad vere automaatuuringu parameetrid on : [[leukotsüütide absoluutarv]] (WBC), [[erütrotsüütide absoluutarv]] (RBC), [[hemoglobiin]] (HGB), [[hematokrit]] (HCT), [[erütrotsüütide keskmine maht]] (MCV), [[keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] (MCH), [[keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] (MCHC), [[erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (RDW-CV), [[trombotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] (PDW), [[trombotsüütide keskmine maht]] (MPV), [[trombotüüstide suurte vormide suhtarv]] (P-LCR), [[trombokrit]] (PCT), [[neutrofiilide absoluutarv]] (NEUT), [[lümfotsüütide absoluutarv]] (LYMPH), [[monotsüütide absoluutarv]] (MONO), [[eosinifiilide absoluutarv]] (EO), [[basofiilide absoluutarv]] (BASO), [[normoblastide suhtarv]] (NRBC), [[retikulotsüütide suhtarv]] ja retikulotsüütide absoluutarv (RET), [[ebaküpsete RET fraktsioon]] (IRF) jt. ~~==Vaata ka==~~ [[laboratoorne diagnostika]]▼ [[lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]]▼ [[vere hüübimine]]▼ [[veregrupid]]▼ [[vereülekanne]]▼ ==~~Pildimaterjal~~ Vaata ka == ▲* [[laboratoorne diagnostika]] ▲* [[lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] ▲* [[vere hüübimine]] ▲* [[veregrupid]] ▲* [[vereülekanne]] == Pildimaterjal == <gallery> Image:SEM blood cells.jpg\|Vererakud elektronmikroskoobis </gallery> == Viited == {{Viited ~~{{viited}}~~ }} == Välisallikad == {{Portaal\|Meditsiin}} [null Lisa lõik] * Schmidt RF, Thews G. "Inimese füsioloogia.", Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut 1997. Lk 422–438. [null Lisa lõik] [null Lisa lõik] ▲[[Kategooria:Veri\| ]] ▲[[Kategooria:Kehavedelikud]]

Veri: erinevus redaktsioonide vahel