Ava peamenüü

Muudatused

Keeletoimetasin jälle natuke. Jätkan hiljem.
== Venemaa võimsuse kasv ja sõjategevus Eesti- ja Liivimaal ==
[[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Venemaa keiser [[Peeter I]]. <br/>[[Jean-Marc Nattier]]' maal.]]
Pärast lüüasaamist Narva all [[1700]]. aastal hakkas [[Peeter I]] tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: reorganiseeriti Venemaa [[regulaararmee]], [[sõjalaevastik]], loodi [[sõjatööstus]] – [[manufaktuur|manufaktuurid]]e ja [[relvatehas|relvatehased]]eid. [[Suurtükk]]e valati [[kirikukell]]adest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele.
 
Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti AugustitAugust II Tugevat troonilt tõugata, ründas Peeter I Eesti- ja Liivimaad. 1701.–1703. aastal toimunudrüüstasid vene vägede rüüstetegevus tabasväed praegust Võru- ja Tartumaad, Viljandi- ja Kagu-Pärnumaad, seega siis Lõuna-Eestit peaaegu täies ulatuses. Karli selja taga lõi Venemaa sõjavägi kaks korda väikest Rootsi väge, mis oli [[Balti provintsid]]e kaitseks oli maha jäänud.
 
[[9. jaanuar]]il 1702 ([[vkj]] 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Šeremetevi juhatusel [[Erastvere lahing]]us [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhitud Rootsi [[väliarmee]]d ning saavutas [[29. juuli|29.(vkj (18.) juuli]]ljuulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) [[Hummuli lahing]]us võidu rootsi vägede üle. Seejärel hõivasid vene väed Liivimaal [[Mõniste]], [[Valmiera]] ja [[Alūksne]]. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa kogu [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaad]], välja arvatud Rootsi kindlusi.
 
Ingerimaal vallutasid venelased [[22. oktoober|22.(vkj (11.) oktoobril]] (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) [[Nöteborg]]i kindluse, mille nad nimetasid ümber [[Schlüsselburg]]iks, ja [[12. mai]]l [[1703]] [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyen]]i linna, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Neeva soises [[delta]]s asuti [[27. mai]]l 1703. aastal rajama rootslaste poolt asutatud [[Nyen]]i asemele uusi kaitserajatisi ja [[Peterburi|linna]], millest hiljem sai [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] uus pealinn.
 
1703. aasta sügisel toimunud Šeremetjevi rüüstetegevuse tõttu kannatasid Põhja-Eesti alad: Viru- ja Järvamaa, osaltmõnevõrra HarjumaagiHarjumaa, laastamata jäi ainult osa Harjumaast ja täielikult Läänemaa.
 
[[14. mai]]l [[1704|1704. aastal]] saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu [[Kastre lahing]]us, [[24. juuli]]l (vkj 14. juulil) alistus piiramise järel [[Tartu piiramine (1704)|Tartu]].
 
[[5. august]]il (vkj 25. juulil/; 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704. aastal toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal, Rootsi[[Jakobstadti vägedelahing]]. vahelLahingus osalesid Rootsi väed, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]], ja Vene-Leedu vägedeväed, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]],. [[JakobstadtiLahingu lahing]], millevõitis Rootsi. väed võitsid.
[[Pilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (vkj 19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta<ref name="kRkcm" />.
 
==Vene vägede katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing==
46

muudatust