|
'''Roger Garaudy''' [rož'ee garod'ii] ([[17. juuli]] [[1913]] [[Marseille]] – [[13. juuni]] [[2012]] [[Chennevières]]) oli Prantsuse filosoof, kirjanik ja poliitik, endine kommunist ja [[eurokommunism]]i eelkäija, endine [[katoliiklus|katoliiklane]], [[1982]]. aastast [[moslem]], kellena ta võttis nimeks '''Ragaa'''. Ta oli tuntud [[holokausti revisionism|holokaustirevisionistina]] ja [[antisionism|antisionist]]ina.
Garaudy sündis töölisperekonnas. Temast sai organisatsiooni ''[[Action Catholique]]'' noorteühingu esimees. Ta õppis [[Sorbonne]]'is [[filosoofia]]t ning sai hiljem selles [[doktorikraad]]i. Aastal [[1933]] astus ta [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistlikku Parteisse]].
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli ta [[1940]]–[[1942]] [[Alžeeria]]s [[Vichy valitsus]]e [[sõjavang]].
Aastal [[1953]] sai ta [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikust Ülikoolist]] doktorikraadi töö eest, mille pealkiri oli ''"Théorie matérialiste de la conscience''" ("Materialistlik teadvuseteooria"). Garaudy oli kunstiajaloo ja filosoofia [[professor]] ning [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] Keskkomitee liige [[1945]]–[[1970]] ja Täitevkomitee liige [[1956]]–[[1970]]. Kümme aastat oli ta Marksistlike Õpingute ja Uuringute Keskuse juhatuses. Teda peeti [[Louis Althusser]]i kõrval tähtsaimaks prantsuse marksistide [[ideoloog]]iks.
[[1963]]. aastal avaldas ta essee "[[Piirideta realism]]", mis avaldati ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ning oli hästi tuntud ka [[Eesti]] haritlaste seas. Selles tõlgendas ta [[sotsialistlik realism|sotsialistlikku realismi]] väga vabalt.
==Teosed==
* "''Les sources françaises du socialisme scientifique''" (Teadusliku sotsialismi prantsuse allikad"; [[1948]])
* "''La liberté''" ([[1955]])
* "''Perspectives de l'homme''" ("Inimese perspektiivid"; [[1959]])
* "''Karl Marx''" ([[1964]])
* "''Dieu est mort, étude sur Hegel''" ("Jumal on surnud, uurimus Hegelist"; [[1962]])
* "''D'un réalisme sans rivages''" ("Kallasteta realismist" või "[[Piirideta realism]]"; [[1963]])
* "''De l'anathème au dialogue''" ("Anateemist dialoogile"; [[1965]])
* "''Marxisme du XXe siècle''" ("20. sajandi marksism"; [[1966]])
* "''La pensée de Hegel''" ("Hegeli mõte"; [[1966]])
* "''Peut-on être communiste aujourd'hui?''" ("Kas täna on võimalik olla kommunist?"; [[1968]])
* "''Le grand tournant du socialisme''" ("Sotsialismi suur pöördepunkt"; [[1969]])
* "''L'alternative''" ("Alternatiiv"; [[1972]])
* "''Parole d'homme''" ("Inimsõna"; [[1975]])
* "''Le Projet Espérance''" ("Projekt Lootus"; [[1976]])
* "''Appel aux vivants''" ("Pöördumine elavate poole"; [[1979]])
* "Palestiina, Jumala sõnumite maa" ([[1986]])
* "''Mon tour de siècle en solitaire''" ("Minu üksildane sajandireis"; memuaarid; [[1989]])
* "''Intégrismes''" ([[1990]])
* "''Les Orateurs de la Révolution française''" ("Prantsuse revolutsiooni oraatorid"; kirjastus [[La Vieille Taupe]] [[1991]])
* "''A Contre – Nuit''" ([[1992]])
* "''Avons-nous besoin de Dieu?''" ("Kas me vajame Jumalat?''"; [[1993]])
* "''[[Les Mythes fondateurs de la politique israélienne]]''" ("Iisraeli poliitika alustrajavad müüdid"; [[1995]]–[[1996]])
* "''Le terrorisme occidental''" ("Lääne terrorism"; [[2004]])
'''Eesti keeles''' on ilmunud Roger Garaudy pikem essee "Kafka" (teosest ''"D'un Réalisme sans Rivages''" tõlkinud [[Henno Rajandi]]) – järelsõnana väljaandele: [[Franz Kafka]], "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1966]], nr 40–43, lk 179–232
{{Tsitaat|Omaette kurioosum oli Kafka "Protsessi" tõlkeväljaande juhtum. Tõlkele lisati kommentaarina Prantsuseprantsuse pahempoolse filosoofi Roger Garaudy mahukas essee "Kafka". Mõned aastad hiljem kuulutati Garaudy nõukogude ametlike kultuuriideoloogide poolt renegaadiks. Sellele vaatamata oli Garaudy jõudnud – ärksa tõlkija Henno Rajandi vahendusel ja Loomingu Raamatukogu niisama ärksa toimetuse vahetalitusel – eesti kultuurile teha hindamatu teene. Eesti keeles oli ilmunud esimest korda moodne Lääne filosoofiline esseistika.|[[Jüri Talvet]], [http://www.sirp.ee/archive/2002/04.10.02/Sots/sots1-6.html "Eksistentsialism on humanism"] – Sirp 4. oktoober 2002, lk 10|}}
== Kirjandus ==
| 