Alfamitmekesisus

Bioloogias mõeldakse alfamitmekesisuse (${\textstyle \alpha }$-mitmekesisus) all indeksit, millega saab arvuliselt väljendada ühe ala liigilist mitmekesisust. Alfamitmekesisuse mõiste võttis kasutusele Robert H. Whittaker koos β- ja γ-mitmekesisusega. Whittaker uuris erinevate organismide mitmekesisust mitmetes elupaikades ning jagas selle määratavaks kahe näitaja järgi. 1) ${\textstyle \alpha }$-mitmekesisus, mis kirjeldab kindla ala liigilist mitmekesisust ja 2) β-mitmekesisus, mis kirjeldab samatasemeliste koosluste liigilise koosseisu omavahelist erinevust. Nendest kahes kokku tekib γ-mitmekesisus, mis väljendab kogu ala liigilist mitmekesisust.

Mõiste

Alfamitmekesisust mõistetakse tihti erinevalt. Ka Whittaker ise kasutas seda mitmes mõistes.  Seda saab hinnata liikide arvuga pinnaühikul või lisaks hinnates liikide osalevuse hulgalisi suhteid.

Whittakker kasutas enda uurimustes ${\textstyle \alpha }$-mitmekesisuse defintisooni erinevalt. Esmalt nimetab ta alfamitmekesisust liigirikkuseks kindla kogukonna sees. Teiseks defineerib ta alfamitmekesisuse liikide arvu keskmisega ja viimaks kirjeldab seda ühes proovide komplektis, ühe proovi liikide arvuna, võrreldes keskmise liikide arvuga proovides kokku.

Viimase definitsiooni juurde lisas Whittakker ka valemi, milles ütles, et β= γ/${\textstyle \alpha }$ on võimalik arvutada läbi $S_{c}/{\bar {S}}$, kus  $S_{c}$ on kõikide liikide arv terves proovide komplektis ning ${\bar {S}}$ on keskmine liikide arv ühes proovis. Kui alfaks loetaks liikide mitmekesisust ühes kindlas proovis, siis iga uurimus omistaks endale sama palju alfa parameetreid, kui oleks proove.

Whittakkeri idee aga, oli kirjeldada ühte andmete kogumikku ühe alfa ja ühe beeta väärtusega, mis tõttu kõige õigem definitsioon alfamitmekesisusele on keskmine liikide mitmekesisus proovide kohta.

Arvutamine

Kõige asjakohasem mõõt ${\textstyle \alpha }$-mitmekesisusele on lihtsalt S (keskmine liikide arv proovis). Kui andmestik on korjatud erinevatest elupaikadest samal alal, on valemis S’i parameetriks M, mis tähistab erinevaid elupaiku sama ala siseselt.

Sellest lähtuvalt näitab alfa-S mitmekesisuse väärtus keskmist liikide arvu proovi kohta, kus $S_{j}$ on liikide arv alal.

$${\bar {S}}_{\alpha }=(\textstyle \sum _{j}S_{j})/M$$

Andmestik

Alfa mitmekesisust mõõdetakse kindla ala ja kindla koosluse peal. Selleks, et tulemused oleksid võimalikud veatud, on vaja proovid korjata kindalte kriteeriumite järgi.

Oluline on jälgida:

• Proovide individuaalne võrreldavus

• Madal dispersioon proovide seas

• Proovide kontseptuaalne asjakohasus

• Proovide mõõtmete vastavus uuritava teemaga

Mitmekesisuse uurimine keskendub primaalselt liikide rikkusele ja sellepärast oleks hea, kui mitmekesisuse mõõtmised oleks tõlgendatavad liikide arvuliseks väärtuseks.

Vaata ka

Liigiline mitmekesisus

Beetamitmekesisus

Gammamitmekesisus

Robert H. Whittaker