Alfamitmekesisus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
K.Roots (arutelu | kaastöö)
Kirjutasin täiesti uue artikkli
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 11. märts 2018, kell 23:42

Bioloogias mõeldakse alfamitmekesisuse (-mitmekesisus) all indeksit, millega saab arvuliselt väljendada ühe ala liigilist mitmekesisust[1]. Alfamitmekesisuse mõiste võttis kasutusele Robert H. Whittaker[2] koos β- ja γ-mitmekesisusega. Whittaker uuris erinevate organismide mitmekesisust mitmetes elupaikades ning jagas selle määratavaks kahe näitaja järgi. 1) -mitmekesisus, mis kirjeldab kindla ala liigilist mitmekesisust ja 2) β-mitmekesisus, mis kirjeldab samatasemeliste koosluste liigilise koosseisu omavahelist erinevust. Nendest kahes kokku tekib γ-mitmekesisus, mis väljendab kogu ala liigilist mitmekesisust.[3]

Mõiste

Alfamitmekesisust mõistetakse tihti erinevalt. Ka Whittaker ise kasutas seda mitmes mõistes.[2]  Seda saab hinnata liikide arvuga pinnaühikul või lisaks hinnates liikide osalevuse hulgalisi suhteid.[4]

Whittakker kasutas enda uurimustes  -mitmekesisuse defintisooni erinevalt. Esmalt nimetab ta alfamitmekesisust liigirikkuseks kindla kogukonna sees. Teiseks defineerib ta alfamitmekesisuse liikide arvu keskmisega ja viimaks kirjeldab seda ühes proovide komplektis, ühe proovi liikide arvuna, võrreldes keskmise liikide arvuga proovides kokku.[5]

Viimase definitsiooni juurde lisas Whittakker ka valemi, milles ütles, et β= γ/  on võimalik arvutada läbi  , kus    on kõikide liikide arv terves proovide komplektis ning   on keskmine liikide arv ühes proovis. Kui alfaks loetaks liikide mitmekesisust ühes kindlas proovis, siis iga uurimus omistaks endale sama palju alfa parameetreid, kui oleks proove.

Whittakkeri idee aga, oli kirjeldada ühte andmete kogumikku ühe alfa ja ühe beeta väärtusega, mis tõttu kõige õigem definitsioon alfamitmekesisusele on keskmine liikide mitmekesisus proovide kohta.[6]

Arvutamine

Kõige asjakohasem mõõt  -mitmekesisusele on lihtsalt S (keskmine liikide arv proovis). Kui andmestik on korjatud erinevatest elupaikadest samal alal, on valemis S’i parameetriks M, mis tähistab erinevaid elupaiku sama ala siseselt.

Sellest lähtuvalt näitab alfa-S mitmekesisuse väärtus keskmist liikide arvu proovi kohta, kus   on liikide arv alal.[3]

 

Andmestik

Alfa mitmekesisust mõõdetakse kindla ala ja kindla koosluse peal. Selleks, et tulemused oleksid võimalikud veatud, on vaja proovid korjata kindalte kriteeriumite järgi.

Oluline on jälgida[7]:

  • Proovide individuaalne võrreldavus
  • Proovide kontseptuaalne asjakohasus
  • Proovide mõõtmete vastavus uuritava teemaga

Mitmekesisuse uurimine keskendub primaalselt liikide rikkusele ja sellepärast oleks hea, kui mitmekesisuse mõõtmised oleks tõlgendatavad liikide arvuliseks väärtuseks.

Vaata ka

Liigiline mitmekesisus

Beetamitmekesisus

Gammamitmekesisus

Robert H. Whittaker

Viited

  1. A. Kumar (2017). "Taimekoosluse fülogeneetilise beetamitmekesisuse varieerumine ökoloogilistel ja evolutsioonilistel põhjustel" (PDF). Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Vaadatud 02.03.2018.
  2. 2,0 2,1 W. E. Westman, R. K. Peet (1982). Robert H. Whittaker (1920-1980): The man and his work. Junk Publishers. Lk 109-110. DOI:https://doi.org/10.1007/978-94-009-5526-4_2. {{raamatuviide}}: kontrolli parameetri |doi= väärtust (juhend); välislink kohas |DOI= (juhend)
  3. 3,0 3,1 R. D. Routledge (2012). On Whittaker's Components of Diversity. Ecology.
  4. V. Masing (1992). Ökoloogialeksikon. Tallinn: Entsüklopeediakirjastus.
  5. R. H. Whittaker (1960). Vegetation of the Siskiyou Mountains, Oregon and California. Ecol Monogr. Ecol Monogr. Lk 279–338.
  6. H. Tuomisto (2011). Commentary: do we have a consistent terminology for species diversity? Yes, if we choose to use it. Oecologia.
  7. R. H. Whittaker (1972). Evolution and Measurement of Species Diversity. International Association for Plant Taxonomy (IAPT).