'''Jorh Aadniel Kiir''', õieti Heinrich Georg Aadniel Kiir, on üks [[Oskar Luts]]u Tootsi-lugude sarja peategelastest.
Kiir on kohalikuPaunvere rätsepmeistri vanim poeg. PereTeistest elabvõrreldespaunverelastest ülejäänudmõnevõrra paunverelastega jõukamalt.Perekondelav pere on saksalikmeelsuselt sakslik, näiteks ei ole nad nõus panema oma lastele eestieestipäraseid nimesid panema. Aadnielist veidi noorem on Friedrich Viktor Ottomar (kes Lutsu vihje kohaselt on kolmest vennast "kõige mõistlikum") ning pere pesamuna on kiusliku loomuga Bruno Benno Bernhard, kes näeb ilmavalgust "Kevade" sündmustikus.
Kiire asjad on uhkemad,kuidkui koolikaaslastel ja ta on nende suhtes kitsi. "[[Kevade]]s" kujutab kirjanik Kiirt virila poisina, keda juba seetõttu juba koolis rohkem kiusatakse. Poiss on arglik ja kaebaja.
"[[Suvi (Luts)|Suves]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügises]]" teeb Kiir korduvalt katset põllumajandusega tegeleda põllumajandusega, kuid ebaõnnestubei saa hakkama. Ka ei õnnestu Kiirel võita [[Raja Teele]] südant, kuna Teele läheb mehele hoopis Kiire rivaalile [[Joosep Toots]]ile. "Sügises" muutub Kiire karakter üha tumedamaks – ta ei varja põlgust oma abikaasa ([[Juuli Vispel]]) ega ka ülejäänud paunverelaste suhtes. Tahtmatult kustutab ta ühe külamehe eluküünla.
Kiir murrab truudust oma naise õe [[Maali Vispel|Maaliga]]. Kirjandusteoses mainib Luts, et Kiire ja Maali laps on sündinud surnult, filmis "Sügis" aga sünnitab Maali kaksikud, poisi ja tüdruku, kes saavad nimeks Endel ja Endla.
Kirjanik [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]] sõnul on Kiir enam-vähem ainus tegelane, kellesse Luts ei suhtu heatahtlikult, pigem on ta Kiire suhtes isegi õel. Ühe võimaliku põhjusena mainib Mutt Kiire naiselikkust. Siiski kirjeldablaseb Luts Kiirt kellamees [[Lible]]Liblel suukiita läbiKiirt heaheaks rätsepanarätsepaks.
Tootsi-lugude põhjal tehtud [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] filmides mängis Kiirt [[Margus Lepa]], Kiire isa papa Kiirt [[Ervin Abel]].
