IP-aadress: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →IPv6 |
→IPv6: Tõstsin lõike ümber, sõnastasin teisiti, lisasin viite IPv6 vormistussoovitustele. |
||
19. rida:
Sellega suureneb võimalike IP-aadresside hulk 4,3 miljardilt 3,4×10<sup>38</sup>-ni, mis on sisuliselt lõpmatu suurusega.
IPv6 aadress koosneb kaheksast kooloniga eraldatud [[kuueteistkümnendsüsteem|kuueteistkümnendarvude]] rühmast; näiteks:
Aadressi saab kirjutada erineval moel, sõltuvalt sellest, kas soovitakse vahetult koolonile järgnevaid (või täisarvu ees olevaid) nulle (''leading zero'') välja jätta.
Näiteks eelneva aadressi saab kirjutada ka ilma nullideta: 173E:3A4A::AAC1:8701:BB52:1:5.<ref>[https://tools.ietf.org/html/rfc5952#section-2.1 A Recommendation for IPv6 Address Text Representation], S. Kawamura, M. Kawashima, august 2010.</ref>
Tänapäeval (aastal 2017) on IPv6-protokoll järjest rohkem kasutuses, kõik suuremad internetiteenuse pakkujad võimaldavad seda kasutada. Ka globaalsete suurfirmade teenused on reeglina kättesaadavad IPv6-protokolli kasutades. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad esimese aadressieelistusena IPv6-aadresse, nende aadresside tugi on olemas üha enamates seadmetes.
25. rida ⟶ 31. rida:
Lisaks IP-aadresside arvu kasvule võimaldab IPv6 ka palju suuremat turvalisust kui IPv4, sest see võimaldab aadressi saatmisel [[šifreerimine|šifreerida]]. Samuti lihtsustab see võrkudevahelist [[andmeside]]t.
▲173E:3A4A:018B:AAC1:8701:BB52:0001:0005.
==Kohtvõrk==
|