Erinevus lehekülje "Peaaju" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1750 baiti ,  3 aasta eest
Korrastasin oluliselt ülesehitust, keelt ja sisu. Lähiajal täiendan ja arendan poolikud sektsioonid välja ning korrastan segased paragrahvid.
P
(Korrastasin oluliselt ülesehitust, keelt ja sisu. Lähiajal täiendan ja arendan poolikud sektsioonid välja ning korrastan segased paragrahvid.)
[[Pilt:Human brain NIH.jpg|pisi|Inimese peaaju]]
[[Pilt:User-FastFission-brain.gif|pisi|Inimese peaaju [[magnetresonantstomograafia|magnetresonantstomograafiline]] pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla]]
'''Peaaju''' on selgroogsetel ning paljudel selgrootutel loomaliikidel [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] keskne elund. Selgroogsetel loomadel moodustab peaaju koos seljaajuga [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]]. Peaaju esineb ka näiteks [[Lülijalgsed|lülijalgsete]], [[Limused|limuste]] ja teiste hõimkondade loomaliikidel. Peaaju ülessandeks on keskne sensoorse informatsiooni töötlus ning keha motoorika, homeostaasi ning endokriinfunktsioonide kontroll<ref>{{Raamatuviide|autor=Larry Squire et al.|pealkiri=Fundamental Neuroscience. Third Edition|aasta=2008|koht=|kirjastus=Academic Press|lehekülg=30}}</ref>.
'''Peaaju''' on [[keelikloomad]]e [[koljuõõs|koljuõõnes]] paiknev [[närvisüsteem]]i keskne [[elund]].
 
Enamikul tänapäevaste [[selgroogsed|selgroogsete]] ajul saab eristada [[lisahaistmissibul]]at, [[väikeaju]], [[suuraju poolkerad|suuraju poolkerasid]], [[piklikaju]], [[haistmissibul]]aid, [[nägemissibul]]at ja [[hüpofüüs]]i.<ref>R. Glenn Northcutt, [http://intl-icb.oxfordjournals.org/content/42/4/743.full Understanding Vertebrate Brain Evolution], Integr. Comp. Biol. (2002) 42 (4): 743–756.,doi: 10.1093/icb/42.4.743, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Imetajatel==
LoomadeImetajatel peaajulpaikneb eristataksepeaaju järgmisikoljuõõnes alaosasidning koosneb järgmistest alajaotustest<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 352, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>:
===Koduloomadel===
* [[piklikaju]]
Loomade peaajul eristatakse järgmisi alaosasid<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]],"Koduloomade anatoomia", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 352, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>:
* [[piklikajutagaaju]],
* [[tagaajukeskaju]],
* [[keskajuvaheaju]],
* [[vaheajuOtsaju|otsajust]],
Vahe-ja otsaju moodustavadarenevad embrüonaalse arengu käigus välja [[eesaju|eesajust]] (''prosencephalon''), piklik- ja tagaaju aga [[rombaju|rombajust]] (''rhombencephalon'').
*[[otsaju|ots]]- ehk suuraju.
 
Vahe-ja otsaju moodustavad [[eesaju]] (''prosencephalon''), piklik- ja tagaaju aga [[rombaju]] (''rhombencephalon'').
 
===Inimese peaaju===
Peaaju koos [[seljaaju]]ga ning neid ümbritsevate kestadega moodustavad [[kesknärvisüsteem]]i.<ref>Roosalu 2010:188</ref>
 
===Üldist===
Ta on [[Ellips (geomeetria)|ellipsikujuline]], [[ventraalsus|ventraalne]] pind on lame ja [[dorsaalsus|dorsaalne]] kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16–18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naise omast veidi pikem.
 
Peaaju vaatlemisel dorsaalsest küljest on näha [[suuraju poolkerad]], mis on teineteisest eraldatud [[aju pikilõhe]]ga. Suuraju pindmine osa moodustab [[ajukoor]]e.
 
Peaaju ventraalne pind, [[ajupõhimik]], on keeruka ehitusega ja vastab üldjoontes [[koljupõhimik]]u sisepinna reljeefile.
 
[[Seljaaju]] jätkuks on piklikaju. Kummalgi pool keskpidist lõhet on kaks püramiidide (''pyramis'') piki[[mõigas (anatoomia)|mõigas]]t, neist [[lateraalne|lateraalsemalt]] oliivideks (''oliva'') nimetatavad väljed.
 
Sillast eespool ja kõrgemal paiknevad külgedele lahknedes kaks [[ajusäär]]t, [[keskaju]] osad. Tähtsaimad vaheaju osad on [[ajuripats]] ehk [[hüpofüüs]], [[tuhkurköber]] ja sellest eespool [[nägemisnärvide ristmik]].
Sügav [[külgmine suurajulõhe]] ja [[Sylviuse auk]] eraldavad poolkera oimusagarat.
 
Peaajus on umbes 100 miljardit [[neuron]]it, millest igaüks on [[sünaps]]ide abil ühenduses 1000 – 10 000 neuroniga. Nõnda on inimese peaajus 100 korda rohkem ühendusi (10<sup>14</sup>), kui tähti Linnuteel (u 2/4 x 10<sup>12</sup>). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb, ning närvirakud ei taastu nii nagu teised keharakud. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks.
 
===Piklikaju===
{{vaata|Piklikaju}}
Piklikaju (''medulla oblongata'') on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju [[valgeaine]] sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. AinultPea suunas piklikaju eesmine ja külgmine sein muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsultmärgatavalt, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad [[motoorsed juhteteed]], keskses osas peamiselt [[sensoorsed juhteteed]], dorsaalses osas kraniaal- ehk [[Kraniaalnärvid|peaajunärvide]] XII, XI, X, IX ja VIII paari tuumad. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks (paariliseks) osaks: püramiidideks, oliivideks ja [[väätkeha]]deks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõigana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (''pedunculi cerebellares inferiores'') kujutavad endast sääri väikeaju ja pikliku aju vahel. Püramiidi ja oliivi vahel väljuvad XII kraniaalnärvi juured, tagapool oliivi aga IX, X ja XI kraniaalnärvide juured. Pikliku aju ja silla vahel külgedel väljuvad VII ja VIII kraniaalnärvide juured.
 
Pikliku aju ventraalses osas asetsevad [[motoorsed juhteteed]], keskses osas peamiselt [[sensoorsed juhteteed]], dorsaalses osas kraniaal- ehk [[Kraniaalnärvid|peaajunärvide]] XII, XI, X, IX ja VIII paari tuumad. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks (paariliseks) osaks: püramiidideks, oliivideks ja [[väätkeha]]deks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (''pedunculi cerebellares inferiores'') kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel.
 
Püramiidi ja oliivi vahel väljuvad peaajunärvide XII paari juured, tagapool oliivi aga IX, X ja XI paari juured. Pikliku aju ja silla vahel külgedel väljuvad VII ja VIII paari juured.
 
===Tagaaju===
{{vaata|Tagaaju}}
Tagaaju (''metencephalon'') juurde kuuluvad sild (Varoliuse)ladina sildkeeles pons) ja väikeaju (ladina keeles cerebellum). [[Varoliuse sild|Sild]] (''pons cerebri Varolii'') on ventraalse pinna poolt vaadatuna lai valge ristiasetsev mõigas, mis on tagantpoolt piiristatudpiiritletud piklikajuga, eestpoolt ajusäärtega. Dorsaalsel küljel võtab sild koos piklikajuga osa rombaugu moodustamisest. Silla külgosad lähevad üle ajukeseväikeaju silla säärteks. Sillast väljuvad peaajunärvide VIV ja VVI paarikraniaalnärvide juured. Nende närvide tuumad leiduvadpaiknevad silla dorsaalses osas. [[Rombauk]] asetseb silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal ning on piiratud väikeaju säärtega. Rombauk on neljanda vatsakese põhjaks. Selles augus paiknevad V–XII kraniaalnärvide tuumad.
 
[[Rombauk]] asetseb silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal ning on piiratud ajukese säärtega. Rombauk on neljanda vatsakese põhjaks. Selles augus paiknevad peaajunärvide V–XII paari tuumad.
 
===Väikeaju===
===Keskaju===
{{vaata|Keskaju}}
Keskaju (''mesencephalon'') koosneb kahest ajusäärest (''pedunculi cerebri''), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (''lamina quadrigemina s. tectum mesencephali''). Sylviuse juha kulgeb läbi keskaju ja ühendab IV vatsakest III vatsakesega. Ajusääred on kaks tugevat vääti, mis väljuvad sillast. Ristisuunas läbib ajusäärt [[mustollus]] (''substantia nigra''). Sellest ventraalselt asetseb ajusääre põhimik (''crus cerebri s. basis''), dorsaalselt kate – (''tegentum''). Kattes paikneb punane tuum (''nucleus ruber''), kust algab [[rubrospinaaltrakt]] ehk punatuuma-seljaaju kulgla (''tractus rubrospinalis''). Nelikküngas koosneb kahest paarist väikestest kühmudest. Eesmises paaris on vahepealsed nägemiskeskused, tagumises vahepealsed kuulmiskeskused. III paari juured väljuvad ajusäärest ilmudes esile selle ventraalsel pinnal. IV närv väljub ajutüve dorsaalsel pinnal.
 
Ajusääred on kaks tugevat vääti, mis väljuvad sillast. Ristisuunas läbib ajusäärt [[mustollus]] (''substantia nigra''). Sellest ventraalselt asetseb ajusääre põhimik (''crus cerebri s. basis''), dorsaalselt kate – (''tegentum''). Kattes paikneb punane tuum (''nucleus ruber''), kust algab [[rubrospinaaltrakt]] ehk punatuuma-seljaaju kulgla ehk Monakovi kulgla (''tractus rubrospinalis'').
 
Nelikküngas koosneb kahest paarist väikestest kühmudest. Eesmises paaris on vahepealsed nägemiskeskused, tagumises vahepealsed kuulmiskeskused. III paari juured väljuvad ajusäärest ilmudes esile selle ventraalsel pinnal. IV närv väljub ajutüve dorsaalsel pinnal.
 
===Vaheaju===
{{vaata|Vaheaju}}
Keskajust eespool asetseb vaheaju (''diencephalon''), mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (''thalamus'')taalamus. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. NägemiskühmuTaalamuse ventraalne pind on kokku kasvanud [[hüpotalamus|hüpotaalamus]]e (''hypothalamus'') nägemiskühmualuse- närvisüsteemi taalamuse aluse piirkonnaga. Taalamusest edastatakse impulsse edasi ajukoorde. Hüpotaalamuse piirkonda kuuluvatest moodustistest olulisimad on hüpofüüs (''hypophysis cerebri''), tuhkurköber (''tuber cinereum'') ja nägemisnärvide ristmik (''chiasma opticum''). Nägemisnärvide ristmik paikneb [[türgi sadula]] (''cella turcica'') ees. [[Käbikeha]] (''epiphysis cerebri'') asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.
 
Nägemiskühmust antakse impulsse edasi ajukoorde. Nägemiskühmualusesse piirkonda kuuluvatest moodustistest olulisimad on hüpofüüs (''hypophysis cerebri''), tuhkurköber (''tuber cinereum'') ja nägemisnärvide ristmik (''chiasma opticum''). Nägemisnärvide ristmik paikneb [[türgi sadula]] (''cella turcica'') ees. Siit suundub ette peaajunärvide II paar.
 
[[Käbikeha]] (''epiphysis cerebri'') asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.
 
III vatsakese külgseinteks on nägemiskühmud, alumiseks nägemiskühmualune piirkond. III vatsakese tagumises seinas paikneb aju-veejuha suue.
 
===Otsaju===
* mantel (''pallium''),
* otsaju tüveosa – juttkeha (''corpus striatum'') ja
* haistmissibul.
* haistmisaju.
 
Mantli perifeerses osas on ajukoor, mis on ühtlasi närvisüsteemi kõrgeimevolutsiooniliselt kõige uuem osa. AjukooreMitmete primaatide (sealhulgas inimeste) ajukoore pinda suurendavad suured ja väikesed vaod, mis jaotavad mantli sagarateks ja need omakorda jaotuvad [[käär]]udeks. Poolkerad jaotavad neljaks sagaraks tsentraalvagu (''sulcus centralis Rolandi''), Sylviuse lõhe (''sulcus cerebri lateralis Sylvii'') ja kiiru-kuklalõhe (''sulcus s. fissura parietooccipitalis''). Imetajatel eristatakse nelja sagarat:
Poolkerad jaotavad neljaks sagaraks tsentraalvagu (''sulcus centralis Rolandi''), Sylviuse lõhe (''sulcus cerebri lateralis Sylvii'') ja kiiru-kuklalõhe (''sulcus s. fissura parietooccipitalis'').
Eristatakse nelja sagarat:
* frontaal- ehk [[otsmikusagar]] (''lobus frontalis'')
* parietaal- ehk [[kiirusagar]] (''lobus parietalis'')
* oktsipitaal- ehk [[kuklasagar]] (''lobus occipitalis'')
 
Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool. Eesmine tsentraalvagu ja kaks otsmikuvagu jaotavad otsmikusagara neljaks kääruks (eesmine tsentraalkäär, ülemine, keskne ja alumine otsmikukäär). Kiirusagar on eestpoolt piiristatud tsentraalvaoga, tagantpoolt kiiru-kuklalõhega ja lateraalselt altpoolt Sylviuse lõhega. Tagumine tsentraalvagu kulgeb paralleelselt tsentraalvaoga. Nende vahel asetseb tagumine tsentraalkäär (''gyrus postcentralis''). Kiirusagar jaotub ülemiseks ja alumiseks kiirusagarikuks (''lobulus parietalis superior et lobulus parietalis inferior''). Vahel loetakse eraldiseisvaks ka suuraju poolkera viiendat sagarat, saart (''insula''), mis asetseb Sylviuse lõhe sügavuses. Teda katavad teised sagarad.
 
===Inimese peaaju===
Kiirusagar on eestpoolt piiristatud tsentraalvaoga, tagantpoolt kiiru-kuklalõhega ja lateraalselt altpoolt Sylviuse lõhega. Tagumine tsentraalvagu kulgeb paralleelselt tsentraalvaoga. Nende vahel asetseb tagumine tsentraalkäär (''gyrus postcentralis''). Kiirusagar jaotub ülemiseks ja alumiseks kiirusagarikuks (''lobulus parietalis superior et lobulus parietalis inferior'').
Inimese peaajus on umbes 100 miljardit [[neuron]]it, millest igaüks on [[sünaps]]ide abil ühenduses 1000 – 10 000 neuroniga. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16–18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Peaaju vaatlemisel dorsaalsest küljest on näha [[suuraju poolkerad]], mis on teineteisest eraldatud [[aju pikilõhe]]ga. Suuraju pindmine osa moodustab [[ajukoor]]e. Peaaju ventraalne pind, [[ajupõhimik]], on keeruka ehitusega ja vastab üldjoontes [[koljupõhimik]]u sisepinna reljeefile. [[Seljaaju]] jätkuks on piklikaju. Sillast eespool ja kõrgemal paiknevad külgedele lahknedes kaks [[ajusäär]]t, [[keskaju]] osad. Tähtsaimad vaheaju osad on [[ajuripats]] ehk [[hüpofüüs]], [[tuhkurköber]] ja sellest eespool [[nägemisnärvide ristmik]]. Sügav [[külgmine suurajulõhe]] ja [[Sylviuse auk]] eraldavad poolkera oimusagarat.
 
Vahel loetakse eraldiseisvaks ka suuraju poolkera viiendat sagarat, saart (''insula''), mis asetseb Sylviuse lõhe sügavuses. Teda katavad teised sagarad.
 
===Külgmised vatsakesed===
 
Külgmine vatsake on kummagi ajupoolkera pilujas õõs, mis jaguneb neljaks osaks. Eesmine sarv asetseb poolkera otsmikusagaras, keskosa kiirusagaras, tagumine sarv kuklasagaras ja alumine sarv oimusagaras. Kumbki külgmine vatsake ühendub III vatsakesega [[vatsakestevaheline mulk|vatsakestevahelise mulgu]] vahendusel (''foramen interventriculare'').
 
 
==Liigitus==
 
Topograafiliselt eristatakse inimese ajul kolme osa<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 192, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>:
* [[ajutüvi]],
* [[väikeaju]] ja
* [[suuraju poolkerad]].
 
== Vaata ka ==
*University of Waschington.[http://faculty.washington.edu/chudler/facts.html UW Faculty Web Server, Veebiserver (vaadatud 27.05.2013)
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.1.03.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s]<nowiki/>s A14.1.03: Encephalon. Aju
* Lucy Laing, [http://www.dailymail.co.uk/femail/article-3293259/Baby-born-without-brain-amazes-doctors-celebrating-second-birthday-says-Mummy-time.html?ito=social-facebook Baby born without a brain amazes doctors by celebrating his second birthday – and says 'mummy' for the first time], DailyMail, 28.10.2015
* http://www.brain-map.org/
; [[Ravim]]ite toime
* [[Antidepressandid]]: Jessica Hamzelou, [http://www.newscientist.com/article/mg21028083.500-how-antidepressants-boost-growth-of-new-brain-cells.html#.VGWIeTSsV9w How antidepressants boost growth of new brain cells], 17. aprill 2011, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>
 
== Videod ==
*[[Mart Saarma|Saarma, Mart]] – [http://www.youtube.com/watch?v=fEyw30x_ZQA avalik loeng 07.10.2010.]
545

muudatust