Intersektsionaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Geapea (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
2. rida:
 
== Ajalooline taust ==
Mõiste intersektsionaalsus püüab valgustada dünaamikat, mis on liiga sageli jäänud feministliku liikumise ja teooria raames tähelepanuta.<ref>{{Cite journal|last=Thompson|first=Becky|url=https://doi.org/10.2307/3178747|title=Multiracial feminism: recasting the chronology of Second Wave Feminism|journal=[[Feminist Studies]]|volume=28|issue=2|page=337|date=Summer 2002|doi=10.2307/3178747|jstor=3178747|ref=harv}}Kontrolli</ref> kuupäevaNii väärtuston [[bell kohas:hooks]]<!-- väiketähtedega kirjapilt on antud nime puhul tegelikult õige --> öelnud, et selline lähenemine "vaidlustas arusaama, et "sugu" on peamine tegur, mis määrab naise saatuse."<coderef stylename="color:inherit;bell border:inherit;hooks padding:inherit;2014">&#x7C;date{{Cite book|last=hooks|first=bell|year=2014|title=Feminist Theory: from margin to center|publisher=Routledge|location=New York|isbn=9781138821668|edition=3rd|orig-year=1984}}</coderef> ([[Juhend:ViitamismallideSee vead#viganekäsitlus kuupaev|juhend]])tärkas sellest, et mustad naised olid ajalooliselt feministlikust liikumisest väljatõrjutud, asjaolu, mille vastu juba 1800. aastatest alates astusid mustad feministid, nagu Anna Julia Cooper. Intersektsionaalsuse mõiste kasutuselevõtt toetas väga mitmel viisil värvilise taustaga naiste nõudeid, et nad kuuluvad mõlemasse poliitilisse sfääri.
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref> Nii on bell hooks öelnud, et selline lähenemine "vaidlustas arusaama, et "sugu" on peamine tegur, mis määrab naise saatuse."<ref name="bell hooks 2014">{{Cite book|last=hooks|first=bell|year=2014|title=Feminist Theory: from margin to center|publisher=Routledge|location=New York|isbn=9781138821668|edition=3rd|orig-year=1984}}</ref> See käsitlus tärkas sellest, et mustad naised olid ajalooliselt feministlikust liikumisest väljatõrjutud, asjaolu, mille vastu juba 1800. aastatest alates astusid mustad feministid, nagu Anna Julia Cooper. Intersektsionaalsuse mõiste kasutuselevõtt toetas väga mitmel viisil värvilise taustaga naiste nõudeid, et nad kuuluvad mõlemasse poliitilisse sfääri.
 
Liikumine, mille eesotsas olid värvilise taustaga naised, vaidlustas varasemates feministlikes liikumistes nii tavapärase idee, et naised on homogeenne kategooria, kes jagavad olemuslikult samu elukogemusi. See väide tulenes arusaamast, et valged keskklassi naised ei esinda kuigi täpselt feministlikku liikumist tervikuna.<ref>{{Cite book|last=Davis|first=Angela Y.|author-link=Angela Davis|year=1983|title=Women, Race & Class|publisher=Vintage Books|location=New York|isbn=9780394713519}}</ref> Tõdemus, et rõhumise vormid, mida on kogenud valged keskklassi naised, erinevad neist, mida kogevad mustad, vaesed või puudega naised, viis feministid selliste käsitluste otsinguni, mis ühendaks viisid, kuidas sugu, rass ja klass "naise saatust määravad".
 
== Feministlik vaade==
Intersektsionaalse feministliku teooria võttis kasutusele ''black feminism’ifeminism''’i liikumises osaleja [[Kimberlé Crenshaw]] in1989. 1989aastal.<ref name="Crenshaw 1989">{{cite journal | last = Crenshaw | first = Kimberlé | author-link = Kimberlé Williams Crenshaw | title = Demarginalizing the intersection of race and sex: a Black feminist critique of antidiscrimination doctrine, feminist theory and antiracist politics | journal = [[University of Chicago Legal Forum]], special issue: Feminism in the Law: Theory, Practice and Criticism | pages = 139–168 | publisher = [[University of Chicago Law School]] | date = 1989| url = http://heinonline.org/HOL/LandingPage?handle=hein.journals/uchclf1989&div=10 | ref = harv | postscript = .}}</ref>. Crenshaw kritiseeris soouuringute arusaama, et naised on “ainult” naised ning osutas sellele, et on olemas teisi tegureid, mis mõjutavad diskrimineerimist, näiteks rahvus ja nahavärv, vanus või klass.
 
 
== Viited ==
{{Reflist|30emViited}}
 
[[Kategooria:Feminism]]