Erinevus lehekülje "Vähi immunoteraapia" redaktsioonide vahel

Parandasin eelnevad valeparandused ning korrastasin lauseehitust.
(Parandasin eelnevad valeparandused ning korrastasin lauseehitust.)
Antikehapõhiste teraapiate suurimaks väljakutseks on identifitseerida vähispetsiifilisi antigeene, mida ei leidu normaalses koes.
 
=== ImmunoloogilineImmunoloogilise kontrollpunkti inhibiitorinhibiitorid ===
{{Vaata|Immunoloogiline kontrollpunkti inhibiitor}}
 
ImmunoloogilisteImmunoloogilised kontrollpunktidekontrollpunktid (inglise keeles immune [[molekul]]idcheckpoints) on immuunsüsteemi või nende sihtrakkudel paiknevad valgud, mis stimuleerivad või pärsivad immuunsüsteemi talitlust. Uurijate arvates suudavad vähirakud mõjutada immuunsüsteemi talitlust selliselt, et need jäävad immuunosisteleimmuunsüsteemi rakkudele tundmatuks. Immunoloogiliste kontrollpunktide inhibiitorid on reeglina antikehapõhised teraapiad, mis blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu <ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
EksperimentaalseImmunoloogiliste kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui [[James P. Allison]] (sündinud 7. august 1948) avastas [[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüütide]] pinnal [[tsütotoksiline T-lümfotsüüdi antigeen-4|CTLA-4]] valgu. CTLA-4 ekspresseerivad nii CD4+ kui ka [[tsütotoksilised T-rakud|CD8+ T-rakud]], kus see valk mängib olulist rolli [[immunoloogiline sünaps|immunoloogilise sünapsi]] talitlusel. Allisoni eksperimentaalse töö tulemusena selgus, et CTLA-4 takistab T-lümfotsüütidel kasvajarakkude ründamist. See tõstatas küsimuse, kas CTLA-4 blokeerimine võimaldaks immuunrakkudel efektiivsemalt kasvajarakke hävitada. 1996. aastal näitas Allison, et tõepoolest CTLA-4 vastased antikehad võimaldasid immuunsüsteem hiirmudelis vähkkasvaja elimineerida<ref>Couzin-Frankel J (December 2013). "Breakthrough of the year 2013. Cancer immunotherapy". Science. 342 (6165): 1432–3. <nowiki>PMID 24357284</nowiki>. doi:10.1126/science.342.6165.1432</ref>. 1999. aastal omandas biotehnoloogia firma [[Medarex]] kommertsialiseerimisõigused CTLA-4 vastastele antikehadele, mis omakorda omandati 2009. aastal Bristol-Myers Squibbi (BMS) poolt. 2010. aastal raporteeris BMS CTLA-4 vastaste antikehade edukate [[kliinilised uuringud|kliiniliste katsete]] tulemused, mille käigus anti-CTLA4 teraapiat saanud kaugele arenenud [[metastaatiline melanoom|metastaatilise melanoomiga]] patsientide [[elumus]] esmakordselt pikenes keskmiselt kuuelt kuult kümnele. 
Immunoloogilised kontrollpunkti inhibiitorid on reeglina antikehapõhised teraapiad, mis blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu <ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
Immuun-kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui [[James P. Allison]] ( 7. august 1948) avastas [[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüütide]] pinnal [[tsütotoksiline T-lümfotsüüdi antigeen-4|CTLA-4]], mida ekspresseerivad CD4+ ja [[tsütotoksilised T-rakud|CD8+ T-rakud]], millele omistatakse määrav roll [[immunoloogiline sünaps|immunoloogilisele sünapsile]].
 
Eksperimentaalse töö tulemusena selgus, et CTLA-4 takistab T-lümfotsüütidel kasvajarakkude ründamist. See tõstatas küsimuse, kas CTLA-4 blokeerimine võimaldaks immuunrakkudel efektiivsemalt kasvajarakke hävitada. 1996. aastal näitas Allison, et tõepoolest CTLA-4 vastased antikehad võimaldasid immuunsüsteem hiirmudelis vähkkasvaja elimineerida<ref>Couzin-Frankel J (December 2013). "Breakthrough of the year 2013. Cancer immunotherapy". Science. 342 (6165): 1432–3. <nowiki>PMID 24357284</nowiki>. doi:10.1126/science.342.6165.1432</ref>. 1999. aastal omandas biotehnoloogia firma [[Medarex]] kommertsialiseerimisõigused CTLA-4 vastastele antikehadele, mis omakorda omandati 2009. aastal Bristol-Myers Squibbi (BMS) poolt. 2010. aastal raporteeris BMS CTLA-4 vastaste antikehade edukate [[kliinilised uuringud|kliiniliste katsete]] tulemused, mille käigus anti-CTLA4 teraapiat saanud kaugele arenenud [[metastaatiline melanoom|metastaatilise melanoomiga]] patsientide [[elumus]] esmakordselt pikenes keskmiselt kuuelt kuult kümnele. 
 
2017. aastaks on tervisejärelevalve ametid nii USA-s kui Euroopas heaks kiitnud mitmed immunkontrollpunktidele suunatud teraapiad sealhulgas CTLA-4 blokeeriva [[ipilimumaab]]i ehk Yervoy, PD-L1 inhibiitori Aterolizumabi, PD-1 inhibiitorid [[nivolumaab]]i ehk Opdivo ning [[pembrolisumaab]]i ehk [[Keytruda]]. Immuunkontrollpunkte on ilmselt mitmeid ning erinevates keha kudedes võivad seda funktsiooni vahendada väga erinevad valgud. Uute immuunkontrollpunktide otsimine ja nendevastaste ravimite väljatöötamine on väga aktiivne uurimisvaldkond.
545

muudatust