Põhjala emand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| mütoloogia tegelasest; miiniveeskja kohta vaata artiklit [[Louhi (miiniveeskja, 1916)]]}}
[[Pilt:Gallen-Kallela The defence of the Sampo.png|pisi|200px|[[Akseli Gallen-Kallela]] maal, 1896. [[Väinämöinen]] mõõgaga [[Sampo]]t kaitsmas [[Kokko]]-linnuks moondunud Põhja eide eest.]]
'''Põhjala emand''', '''Põhjala perenaine''' ehk '''Põhjala eit''' on [[Soome mütoloogia]] tegelane ja [[Soome]]-[[Karjala]] rahvus[[eepos |eepose]] "[[Kalevala]]" lugulaulude antagonistlik figuur ja võimas [[Nõid |nõiamoor]], kes[[Kalevalamõõduline luule | kalevalamõõdulises luules]] valitseb müütilist [[Põhjala (mütoloogia) |Põhjalat]] ning kelle vastu peategelased Väinämöinen, [[Ilmarinen]] ja [[Lemminkäinen]] on sunnitud võitlema. "Kalevalas" on Põhjala emanda nimi '''Louhi''', aga rahvalauludes tuntakse muidki nimesid, muu hulgas '''Lovetar''', '''Loviatar''', '''Louheatar''' ja '''Lovehetar'''. Louhit nimetatakse nii eideks kui emandaks. Teda kujutatakse traditsiooniliselt õela, harvade hammaste ja suure ninaga tegelasena. "Kalevalas" viidatakse temale tihti järgmiste värsiridadega:
:''Louhi Põhjala emand''
:''Põhja eit hõrehammas''.
13. rida:
Põhjala perenaine on põhjustanud mitmeid haigusi, pahandusi ja raskusi, mis äratavad Põhjala inimestes meelepaha. Nendes lugulauludes on tema nimi näiteks Louheatar, Lovehetar või Louhiatar, ja tihtipeale teda nimetatakse [[prostitutsioon |libuks]] seetõttu, et tema "lapsed" on sündinud väljaspool abielu. Teda viljastab tuul, kui ta paljastab oma taguotsa põhja suunas, või sooritab rasestamise [[Iku-Turso|Iku-Tursas]] kõvas merevahus.
Mõnes [[muistend|muistendis]] on Põhjala perenaisel abikaasagi, Põhjala isand, keda mainitakse "Kalevala" 18. loos ja kes saab surma võidunõidumise kahevõitluses Lemminkäineniga (Kalevala, lugu 8.3.)<ref name="teine" />, aga üldiselt jääb mees kõrvalrolli – teda ei mainita palju, ning halvustavalt rõhutatakse, et perenaine on loonud tema enda sünnitatud ilmingud ja olendid ebaloomulikult ja väljaspool abielu.
Mõnes lugulaulus sünnitab perenaine kolm poega: [[Sant, lombakas ja pärispime |sandi, lombaka ja pärispimeda]], kes lasksid [[Maajumala |maajumalasse]] esimese [[Sünnisõnad |sünnisõnadega]] [[nõianool]]e. On muistendeid, mis jutustavad, et Põhjala emand sünnitab [[Üheksa haigust tõbe|üheksa poega]], mitmesuguseid nuhtlusi ja valusid. Louheatar on ka [[Hunt |huntide]] [[Arhetüüp |ürgema]]. Laulus sünnitab ta hundi:
: ''Emakas ta koera kandis
: ''Hunti muus soolikas
54. rida:
* [[iarchive:bub_gb_Vo1BAAAAYAAJ|Der Kalewala oder, Die traditionelle poesie der Finnen; historischkritische studie über den ursprung der grossen nationalen epopöen (1892), Historisch-kritische Studie über der Ursprung der grossen nationalen Epopöen, Dem Andenken Julius Krohn’s gewindet. Domenico Comparetti kogumik, Halle 1892]].
 
{{Kalevala}}
 
[[Kategooria: EeposedKalevala]]
[[Kategooria: Soome mütoloogia]]
[[Kategooria: Soome kirjandus]]