Komplekssüsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P Kruusamägi teisaldas lehekülje Komplekssüsteemid pealkirja Komplekssüsteem alla |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Komplekssüsteem'''
==Komplekssüsteemide uurimine ning komplekssüsteemide teooria==
Komplekssüsteemide teooria uurib kasutades [[matemaatiline mudel|matemaatilisi mudeleid]] süsteemi kui terviku käitumist olenevalt süsteemi osade vahelistest interaktsioonidest ning seostest. Selles mõttes võib komplekssüsteemide teooriat pidada ka alternatiivseks paradigmaks [[reduktsionism]]ile, mis üritab seletada keerulisi nähtusi ja objekte neid lihtsamateks objektideks taandades ja lahti võttes.
Viimaste aastakümnete jooksul on komplekssüsteemide teooria kujunenud kaasaegse [[füüsika]] üheks haruks, olles seotud eeskätt statistilise füüsikaga, [[termodünaamika]]ga, juhuslike protsessidega, mittelineaarsete protsessidega ja kaose teooriaga. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on interdistsiplinaarse ja lausa distsipliinideülese teadusharuga, mis võib ühendada omavahel näiteks
Komplekssüsteemide uurimine on tingituna elementide ning nendevaheliste interaktsioonide ja seoste rohkusest ja keerukusest (mittelineaarsusest) sageli vägagi keeruline. Analüütiliste meetodite rakendamine ei pruugi sageli tulemusi anda ning peamiselt kasutatakse komplekssüsteemide uurimisel ja modelleerimisel erinevaid numbrilisi meetodeid ja [[arvutisimulatsioon]]e.
Tihti võib komplekssüsteemi esitada näiteks võrgustikuna, kus sõlmed esindavad komponente ning lingid nendevahelisi vastastikmõjusid. Levinud on ka
Kuigi komplekssüsteemid koosnevad hulgast elementidest ning nendevahelistest vastastikmõjudest ja seostest, tuleb komplekssüsteemide uurimisel ja modelleerimisel alati silmas pidada Ockhami habemenoa printsiipi: hea mudel kaasab vaid need elementidevahelised seosed, mis on olulised süsteemi kvalitatiivselt oluliste omaduste seletamiseks.▼
▲Kuigi komplekssüsteemid koosnevad hulgast elementidest ning nendevahelistest vastastikmõjudest ja seostest, tuleb komplekssüsteemide uurimisel ja modelleerimisel alati silmas pidada [[Ockhami habemenuga|Ockhami habemenoa printsiipi]]: hea mudel kaasab vaid need elementidevahelised seosed, mis on olulised süsteemi kvalitatiivselt oluliste omaduste seletamiseks.
==Komplekssüsteemide omadused==
Komplekssüsteemidele on iseloomulikud teatud kindlad tunnused. Eeskätt mittelineaarsus
Komplekssüsteemid käituvad (enamasti) mittelineaarselt, mis tähendab seda, et sisendi ja väljundi vahel ei ole võrdelist seost ja ei kehti
Komplekssüsteemidele on iseloomulik uute olekute tekkimine (nagu näiteks [[iseorganiseeruvus|iseorganiseerumine]], isekorrastumine), st süsteemis ilmneb tunnuseid, mis pole ilmsed süsteemis moodustavate isoleeritud komponentide omadustest või nende käitumisest, vaid tekkivad üksnes nendevaheliste interaktsioonide ja seoste tulemusena. Uute olekute tekkimine komplekssüsteemides viib tihti ka selleni, et võib osutuda võimatuks ette näha süsteemi kui terviku olekut tulevikus.
Adaptiivsed komplekssüsteemid on komplekssüsteemide erijuhuks ning neile on iseloomulik võime õppida, muutuda ja koheneda vastavalt kogemusele.
==Eraldiseisvaks teadusharuks kujunemine==
31. rida ⟶ 26. rida:
Kuivõrd peaagu kõik meid ümbritsevad makroskoopilised süsteemid on vaadeldavad komplekssüsteemidena, siis võib öelda, et neid on uuritud juba aastatuhandete jooksul. Komplekssüsteemide tänapäevane teaduslik uurimine on siiski suhteliselt noor ala. Olulist rolli omab selle arengus kaose avastamine teatud deterministlikes süsteemides. Iseorganiseeruvate süsteemide mõiste on seotud töödega mittetasakaalulise termodünaamika alal. Oluliseks oli arvutite ning arvititeaduse areng.
Esimeseks komplekssüsteemidele fokusseeritud teadusinstituudiks oli [[Santa Fe Instituut]], mis loodi 1984. aastal. Tänapäeval kasvab komplekssüsteemide teooriaga tegelevate teadlaste arv jõudsalt. [[Eesti]]s on komplekssüsteemide teooriaga seotud [[Els Heinsalu]] ja [[Marco Patriarca]] [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] ning [[Jaan Kalda]] ja [[Jüri Engelbrecht]] [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis]].
==Viited==
{{Viited}}
|