Philon Aleksandriast: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P stoikude > stoikute
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib Aleksandria Philonist; teiste Philoni-nimeliste isikute kohta vaata lehekülge [[Philon (täpsustus)]]}}
'''Philon''' (ek Filon) sündis [[Aleksandria]]s u 30–20 ea (enne ajaarvamist)eKr, rikkas juudi perekonnas. Ta sai [[hellenism|hellenistliku]] hariduse –haridus, õppis põhjalikult [[Vana Testament]]<nowiki/>i ning platonistlikuplatonistlikku filosoofiat ja [[Stoitsism|stoikute]] elutarkust. FilonPhilon oli Aleksandria juutkonna juhtpoliitik. Tema surma-aasta pole teada.
 
Keisrite [[Tiberius]]<nowiki/>e ja [[Caligula]] aegadelajal muutus [[Egiptus]]<nowiki/>e juutide õiguslik seisund, mis põhjustas riide ning rahvuslikkerahvuslikku vaenamisivaenamist kohalike võimude poolt. Aastal 39/40 pa (peale ajaarvamist)pKr lähetati juudi saatkond Rooma keisri Caligula juurde õigust nõudma. Selle saatkonna eesotsas oli FilonPhilon. Lähetus ei andnud tulemusi, ja FilonPhilon eemaldus avaliku elu poliitikast ning pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule tegevusele.
 
FilonPhilon jätkas [[Aristobulos]]<nowiki/>e arengusuundatööd, ühendades vanatestamentliku [[monoteism]]<nowiki/>i ja taaselustuva [[platonism]]<nowiki/>i ühendamisel. FilonPhilon püüdis näidata, et [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ja platonismi allikad on samad. Maailm (kõik, mis maailmas leidub) on Philoni järgi käsuõpetuse ja kogu filosoofilise mõtlemise algallikas. Sellise kunstliku ühitamiskatse eelduseks oli Vana Testamendi meelevaldne tõlgendamine [[allegooriline meetod|allegoorilise meetod]]<nowiki/>iga.
 
FiloniPhiloni ümber polnud õpilaste ringi ja tema teosed ei olnud mõeldud laiemale avalikkusele. Tema allegoorilist kirjatõlgendustpühakirjatõlgendust judaismis ei mõistetud judaismis.
 
FiloniPhiloni filosoofiat ja meetodit kasutati kahe sajandi pärast antiikse filosoofia loojangul kujunevas [[uusplatonism]]<nowiki/>is (mille eelkäijaks teda nimetatakse) ning kujunevakujunevas kirikukristlikus kirikus ristiusu õpetuse kaitsmisekaitsmisel ja sõnastamise otstarbelsõnastamisel.
 
Ilmselt kristlikkristliku gnostitsismi[[gnostitsism]]i mõjul muutus FilonPhilon usulise [[sünkretism]]<nowiki/>i ideoloogiks. Sarnast suunda esindas 2. ssajandi lõpul rühmitus, kelle ideoloog oli [[Hermes Trismegistos]].
 
PaljuPaljud varakristlikkevarakristlikud mõtlejaid-teoloogemõtlejad ja teoloogid, eelkõige FiloniPhiloni hilisemad kodukaaslased,kaaslased [[KlemensClemens Aleksandriast]] ja [[Origenes]], ammutasid teadmisi FiloniPhiloni vaimsest pärandist. Nende kristlaste teostes leidub arvukalt lauseid tema kirjutistest, mis Aleksandrias tegutsevaile õpetlastele pidid olema hästi kättesaadavad. 
 
== FiloniPhiloni teosed ==
* ''"Maailma muutumatusest''" (raamatu autorlus ebakindel)
* ''"Ettenägemisest''" (osa on säilinud armeeniakeelses tõlkes)
* ''"Allegooriline kommentaar''" [[1. Moosese raamat|1Ms]] 2:1-20-3 kohta (kõik pole säilinud, mahult moodustab kommentaarteos u kolmandiku tema säilinud loomingust)
* ''"Küsimused ja vastused''" on lühidalt kokkuvõtlik seletusteos [[Pentateuh]]<nowiki/>i kohta (säilinud on vaid katkendid: 1Ms 1-28 ulatuses ja osa [[2. Moosese raamat|2Ms]] kommentaarist)
* ''"Maailma loomisest''"
* ''"Isade elust''" (säilinud on ainult käsitlused Aabrahami[[Aabraham]]i ja Joosepi[[Joosep (Maarja abikaasa)|Joosep]]i kohta)
* ''"Kümnest käsust''"
* ''"Erilistest käskudest''" (seletatakse lähemalt üksikuid käsuõpetuse nõudeid: ümberlõikamine, ohvrid, kohtupidamine jms)
* ''"Moosese elu''"
* ''"Arvamused''" ([[judaism]]<nowiki/>i uskumuste kaitsmine ja tutvustamine)
* ''"Therapeutide üle''" (andmeid [[therapeudid|therapeutide]] sekti kohta, mille tõesuses kaheldakse)
* "Läkitus Gaiosele" (kirjeldatakse julgelt keiser Caligula aegseid olusid ja tema juurde lähetatud Aleksandria juutide saatkonna tegevust) 
 
==FiloniPhiloni õpetused ==
FiloniPhiloni mõttemaailm on pigem [[Teoloogia|teoloogiline]] kui [[Filosoofia|filosoofiline]]. Ta taotleb vanatestamentliku monoteistliku jumalakäsitluse sobitamist kreekalike filosoofide jumalakäsitlusega. Selleks tuli vanatestamentlik jumalakäsitlus vabastada [[antropomorfism]]<nowiki/>ist. Tulemuseks kujunes tundmatu jumal, kelle olemasolus ollakse kindel, kuid kes vabana kõigist omadustest, jääb inimesele tunnetamatuks.
 
FilonPhilon seletab loomist [[Platon]]<nowiki/>i ideeõpetuse ja [[stoa]] ''[[logose]]'' varal. Ideemaailm loodi esimesel loomispäeval. Idee on jumala mõte ning eelneb asjade loomisele. Platoni ideemaailm samastub jumaliku mõistusega. Ideemaailma väljenduseks on stoikute ''logose'' mõiste. ''Logos'' on ideede asukoht. Ideed on liikuvad ning püüavad vormi leida kaootilises aines. Ideed samastuvad jumalike jõududega.
 
Inimene erineb muust loodust vaba tahte poolest ja seetõttu vastutab oma tegude eest jumala ees. Kõik hea inimeses on pärit jumalast ja on tema vaimu peegeldusest. Kurjus lähtub ainest. Tavaline inimene kuuletub maailmamõistusele ja elab loomu- ja mõistuspärast elu. Targa eesmärk on jõuda samastumisele jumalaga, milleks tuleb ületada meeleline maailm, ideed ja ''logos''. Sellise inimese enesmääratlus on ''juma poeg''.
 
Käitumisõpetuses (eetikaeetikas) järgibjärgis Philon therapeute.[[Kategooria:Filosoofid]]
 
[[Kategooria:Teoloogia]]
[[Kategooria:Sündinud 1. sajandil]]
[[Kategooria:Vanakreeka filosoofid]]
[[Kategooria:TeoloogiaTeoloogid]]