Bengt Gottfried Forselius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
[[1684]]. aastal organiseeris Forselius [[Tartu]]s [[Piiskopi mõis]]as rahvakoolmeistrite seminari ([[Forseliuse seminar]]i), et ette valmistada eesti maarahva jaoks [[köster|köstreid]] ja [[koolmeister|koolmeistreid]] (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Kuna ka [[Läti]]s organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste toetajaks olla [[Johann Fischer|kindralsuperintendent Fischer]]. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema koostatud aabits. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise ([[häälimine|häälimise]]) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma ärksamate kasvandikega [[Pakri Hansu Jüri]] ja [[Ignatsi Jaak|Ignatsi Jaaguga]] Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi.<ref>Eesti ajalugu III, lk 410</ref>
Teist korda viibis Forserius Rootsis 1688. aasta septembris, mil ta määrati kolmeks aastaks maakoolide inspektoriks Eesti- ja Liivimaal. Forselius hukkus tagasiteel tormis [[Läänemeri|Läänemerel]].<ref>Eesti ajalugu III, lk 411</ref>
==Aabits==
| |||