Rahvaalgatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eestis oli rahvaalgatus formaalselt ette nähtud 1920. aasta põhiseadusega (§ 31), kuid kui 1923. aasta [[Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks|rahvahääletuse]] tagajärjel pidi [[I Riigikogu]] laiali minema, ei lastud rahvaalgatusel enam toimida kuni 1933. aastani. 1926. aastal üritasid sotsialistid tühistada võõrandatud mõisate eest tasu määramist rahvahääletuse korras ja 1932. aastal üritasid vapsid maaomavalitsuste kaotamist rahvahääletuse korras. Mõlemal juhul oli tõenäoline, et rahvas ei jaga Riigikogu seisukohta ja Riigikogu keeldus küsimuse rahvahääletamisele panemisest. 1933. aastal võeti rahvaalgatuse tagajärjel vastu uus põhiseadus. 1923. ja 1933. aasta rahvahääletused olid kaks ainsat Eestis rahvaalgatuse tagajärjel toimunud rahvahääletust. Rahvaalgatus, mis ei jõudnudki toimima hakata, kaotati Eestis lõplikult 1. jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusega.