Kohtla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 35 baiti ,  4 aasta eest
keelevead
PResümee puudub
(keelevead)
'''Kohtla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kochtel'') oli [[rüütlimõis]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>.
 
Kohtla mõisa mainitakse esmakordselt 1419. aastal ja see on vanimaksvanim pidevalt eksisteerinud mõisaksmõis kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti 15. saj. algul selleks, et paremini majandada Lodede ulatuslikke maavaldusi. Pärast nende maade tükeldamistjagamist üksikute pärijate vahel tekkisid uued mõisad Kukrusele ja Eredale ning Kohtla kaotas oma esialgse tähtsuse.
 
Tõenäoliselt rajati mõis Kohtla -nimelise väikeküla asemele, mismille ajalugu ulatub tõenäoliseltilmselt muinasaega välja. Tegemist võib olla ka kunagise Eesti vanema suurmajapidamise ehk “mõisaga”.
 
1419-1678.a-l kuulus Kohtla mõisale ainult pool Odrisi külast.
 
1549.a-l aastal mainitakse Kohtla omanikuna Edise lossi valdajat ja Jõhvi kiriku patrooni Otto Tuuvet. Millal ta mõisa ostis, ei ole täpselt teada.1553.a.-l müüs ta selle edasi Johan Brackelile.
 
Ühel keskaegsel kaardil kannab Kohtla isegi nime Brakelshof (Brakeli mõis). Jürgen AnthoniAnthony Brackel, kes 1678.a.-l mõisale teise poole Odrisi külast tagasi ostis, langes ise hiljem Põhjasõjas. Tema lesk Louise Margaretha asus elama Tartusse, kus abiellus uuesti ja müüs tühjana seisva ning osaliselt panditud maadega mõisa 1728.a-l Carl Gustav Stahlile. 1745.a-l aastal vahetas Stahl Kohtla mõisa Tartumaal asuva Äksi mõisa vastu ja
 
vahetusega kaasnesid kõik perekonnamõisaga seotud õigused, näiteks matusepaik ja loozhloož Jõhvi kirikus.
 
Uueks omanikuks saanud Äksi mõisa omanik Conrad Adolf  Freytag Loringhaven ei jäänud kohale aga kauaks ja 1750.a-l ostis mõisa talt 13000 riigitaalri eest Otto Magnus Stackelberg.
 
See oli mõisnik, kes tuli siiasiiakanti 1731.a-l ja hakkas kokku ostma kohalikke mõisaid (1763.a-l ka Ereda). ja temaTema poeg Magnus juunior sai 1775.a-l tänutäheks aktiivse diplomaatilise tegevuse eest krahvitiitli.
 
Kuna Stackelbergide ulatuslike valduste peamõis asus Püssis, hakkas Kohtla rahvas teda nüüdsest suupärasemalt kutsuma lihtsalt “Püssi krahviks”.
 
Edaspidi tuli Kohtlal leppida kõrvalmõisa staatusega, midaja omanik külastas seda heal juhul kord või paar aastas külastas. Stackelbergidele kuulus mõis Eesti Vabariigi maareformini.
 
1921.a.-l aastal jagati mõisa maad kruntideks ja endise mõisa keskusesse hakkas tasapisi kujunema asula.
 
Seoses õlitööstuse rajamisega Roodu-Nõmmele 1931.a-l aastal ja põlevkivikaevanduse avamisega 1937.a-l kiirenes asula kasv tunduvalt ja 1945.a. moodustati iseseisev Kohtla alev.
 
Endine mõisahoone, milles 1933-19411933–1941 asus Kohtla kool, põletati 12. augustil 1941.a-l nõukogudelastenõukogude vägede poolt nagu ka suurem osa Kohtla-Nõmmest. Mõisa park on vähemasti mingil kujul siiski tänaseni säilinud.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.virumaa.ee/2002/06/ve-kohtla-mois/|Pealkiri=VE: Kohtla mõis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
==Viited==