Oscar Straus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Oscar Straus''' (tegelikult '''Oscar Nathan Strauss'''; [[6. märts]] [[1870]] [[Viin]] – [[11. jaanuar]] [[1954]] [[Bad Ischl]]) oli juudi päritolu Austria helilooja ja dirigent. Viini klassikalise operetikoolkonna üks väljapaistvamaid esindajaid. 1894–1952. aastal komponeeris ligi 50 operetti ja muusikalist komöödiat, samuti mitusada laulu, kammermuusikat, muusika kahele balletile, klaveripalu ja hulgaliselt filmimuusikat. Strausi muusikat iseloomustab meloodilisus, vaimukus ja rõõmsameelsus. Onu ja ema suunasid teda 6-aastaselt muusika juurde. Proovis peagi ka ise komponeerida. Johannes Brahmsi soovitusel õppis Viinis Hermann Grädeneri ja hiljem Berliinis Max Bruchi juures komponeerimist ja dirigeerimist. Alustas karjääri dirigendina olles aastatel 1893–99 selles ametis Pressburgi (Bratislava), Brno, Teplitzi (Teplice), Mainzi ja Hamburgi teatrites. Komponeerimist alustas salongimuusika ja laulude kirjutamisega. 1894 katsetas koomiliste ooperitega, kuid pärast Johann Straussi soovitust hakata tegelema kergema teatrimuusikaga asus 1900. aastal pianistina ja dirigendina tööle Berliini kabarees Überbrettl ning komponeeris seal esitatavatele programmidele saatemuusikat ning laule. Eriti meeldisid rahvale tema muusikaga programmid Die Musik kommt ja Der lustige Ehemann. 1903 asus taas elama Viini, kus kirjutas rea värvikaid operette. Pahandas kõigepealt saksa hingeelu parodeerides kõrgelt idealiseeritud Wagneri muusika jumaldamist offenbachlikult vaimuka burleskiga Die lustigen Nibelungen (Lõbusad Nibelungid, 1904), mille esitamisest Saksamaal on hoidutud ja selle olemasolu ka maha vaikitud. 1907 loodud Ein Walzertraum konkureeris oma populaarsuselt Lehári menutükiga Die lustige Witwe. Saavutas enne Esimest maailmasõda rahvusvahelise kuulsuse teostega Der tapfere Soldat ja Rund um die Liebe. Alates 1918. aastast komponeeris Berliini teatritele. Operetid Der letzte Walzer ja Eine Frau, die weiß, was soie will olid kõikjal populaarsed ning pidevalt mängukavas. Natside võimuletulek 1933 sundis teda Berliinist lahkuma. 1935 Zürichis esietendunud Drei Walzer saavutas samuti suure rahvusvahelise leviku. Pärast natside Anschlußi 1938 lahkus Viinist Pariisi ning sealt 1940 New Yorki, kus töötas dirigendina. Korraldas kontsertprogrammi From Strauss to Straus. Töötas Hollywoodi filmitööstuses komponistina. 1948 naasis Euroopasse ning asus elama Bad Ischli. Jätkas tegevust soositud dirigendina ning heliloojana. Kirjutas muusika filmile La ronde (1950). Viimase loominguperioodi edukaim teos oli muusikaline komöödia Die Musik kommt. Muusikat iseloomustab meloodilisus, vaimukus ja rõõmsameelsus. Kirjutas ooper Božena, mis rängalt läbi kukkus. Seevastu Viini Hofoperile 1911 kirjutatud muusika balletile Die Prinzessin von Tragant oli edukas. Franz Mailer on avaldanud tema biograafia Weltbürger der Musik. Eine Oscar-Straus-Biographie (Viin, 1985). Eestis on mängitud 1918–39 seitsmes teatris seitset operetti 23 lavastuses: Inkognito (Võitleja 1928), Revolutsiooni keerises (Ugala 1934), Ring ümber armastuse (Est 1918; Van 1922; Võitleja 1924; Ugala 1926), Šokolaadisõdur (Kannel 1932), Talupojast kindral (Van 1933); Valsi unistusel (Est 1917, 1919; Van 1919, 1929; Narva teater 1925; Endla 1927; Ugala 1930; Kannel 1939), Viimane valss (Est 1921; Van 1925, 1937; Endla 1923; Ugala 1927; Narva teater 1931; Kannel 1932). Teoseid: Der Weise von Cordob’a (koomiline ooper, Bratislava, 1894), Die Schwedin vor Brünn (Brno, 1895), Der schwarze Mann (koomiline ooper, Berliin, 1910), Lolotte (Praha, 1903), Colombine (Berliin, 1904), Die lustigen Nibelungen (burlesk, Viin, 1904), Zur indische Witwe (Berliin, 1905), Hugdietrichs Brautfahrt (Viin, 1906), Ein Walzertraum (Viin, 1907), Der tapfere Soldat (Viin, 1908), Didi (Viin, 1909), Venus im Grünen (Leipzig, 1909), Mein junger Herr (Viin, 1910), The Dancing Viennese (London, 1912), Love and Laughter (koomiline ooper, London, 1913), Rund um die Liebe (Viin, 1914), Die Schöne Unbekannte (Viin, 1915), Nachtfalter (Viin, 1917), A maranymeny asszony (Budapest, 1917), Eine Ballnacht (Viin, 1918), Dorfmusikanten (Viin, 1919), Der letzte Walzer (Berliin, 1920), Die Perlen der Cleopatra (Viin, 1923), Der Tanz um die Liebe (Berliin, 1924), Riquette (Berliin, 1925), Die Königin (Berliin, 1926), Mariette, ou Comment on écrit l’histoire (muusikaline komöödia, Pariis, 1928), Hochzeit in Hollywood (Viin, 1928), Die erste Beste (Praha, 1929), Der Bauerngeneral (Viin, 1931), Eine Frau, die weiß, was sie will (Berliin, 1932), Das Walzerparadies (Viin, 1935), Drei Walzer (Zürich, 1935), Mes amours (Pariis, 1940), Die Musik kommt (Zürich, 1949), Božena (ooper, München, 1952).