Leo Fall: erinevus redaktsioonide vahel

Fall, Leo(pold) (2.02.1873 Olomouc – 16.09.1925 Viin). Juudi päritolu Austria helilooja ja dirigent. Viini klassikalise operetikoolkonna nimekas esindaja. Esimesed teadmised muusikast sai noorukina Viini konservatooriumis. Robert Fuchs ja Johann Nepomuk andsid talle viiuli, klaveri, harmoonia ja komponeerimise tunde. Asus elama isa Moritz Falli juurde Berliini ja järgnes talle Lembergi (Lviv). Isa oli sõjaväeorkestri kapellmeister ja helilooja ning andis pojale viiulitunde ning komponeerimise alaseid näpunäiteid. Sai esimese töökoha Austria 50. jalaväerügemendi orkestris, mängides seal viiulit koos Franz Leháriga, kelle isa oli selle orkestri kapellmeister. 1890.aastate alguses mängis Berliinis oma isa kohvikuorkestris ja teenis lisaelatist klaverisaatjana kabareedes ning viiulimängijana Reichshallentheateri orkestris. 1895. aastal pakuti esimese viiuli ja dirigendi kohta Hamburgi teatris. Sealt siirdus Köln teatrisse, siis Berliini Zentraltheaterisse ja lõpuks mainekasse Berliini Metropol-Theaterisse operetidirigendiks. Nende teatrite juures komponeeris esitatavatele tükkidele lisalugusid. Kirjutas ka laule Berliini kabaree Die bösen Buben etendustele. Lavamuusika komponeeris esimesed katsetused polnud edukad. Berlinis lavastatud oOoperid Paroli ja Der Rebell jäid erilise tähelepanuta ning Mannheimis kukkus ooper Irrlicht haledalt läbi. Pärast abiellumist (1904) asus 1906.aastal elama Viini, kus keskendus operettide loomisele. Saavutas kohe teostega Der fidele Bauer, Die Dollarprinzessin ja Die geschiedene Frau suure menu. Kujunes Lehári, Oscar Strausi ja Kálmáni kõrval oma aja populaarsemaks ja viljakamaks Viini operetikomponistiks. Töötas 1912. aastal läbikukkunud ooperi Der Rebell ümber operetiks (Der liebe Augustin), mida saatis suur edu. Väga menukateks osutusid ka Die Frau Ministerpräsident ning eriti Die Rose von Stambul. Lehári kõrval paistis tolle aja operetikomponistide seas silma sooviga ise oma teoseid orkestreerida ning oskuse poolest kõiki orkestri võimalusi maksimaalselt kasutada. Sai hästi tuntuks oma meloodiliste laulunumbritega, mis sageli päästsid ka viletsa teksti. Falli mõlemad nooremad vennad Richard ja Siegfried olid heliloojad. Richard komponeeris operette. Siegfried ooperi, sümfooniaid, kammermuusikat ja laule. Mõlemad hukkusid Teise maailmasõja ajal Saksa koonduslaagrites. Oli Lehári ja Kálmáni kõrval kõige populaarsem operetikomponiste Eesti teatrites enne Teist maailmasõda. Aastatel 1912–91 esitati tema toodangust Eestis 12 operetti 45 lavastuses: Armas Augustin (Estonia 1912, 1920), Dollariprintsess (8 lavastust), Floriida roosid (Estonia 1929), Hispaania ööbik (Estonia 1923; Endla 1925; Vanemuine 1926), Ilus Risette (Estonia 1921), Lahutatud naine (Estonia 1913, 1917; Vanemuine 1926; Endla 1926), Madame Pompadour (Estonia 1923; Vanemuine 1923; Endla 1928), Magus kavaler (Esteonia 1926), Mai roosid (Ugala 1938), Šampanjeri kork (Vanemuine 1926), Stambuli roos (Estonia 1922; Endla 1927) ja populaarseima teosena Lõbus talupoeg (Der fidele Bauer), mida on esitatud 19 lavastuses 9 teatris. Viimane ongi helilooja ainus teos, mida Eestis on ka pärast Teist maailmasõda esitatud (1945 Vanemuises ja Endlas ning 1991 Draamateatris). Komponeeris 24 operetti, millest Der fidele Bauer ja Die Rose von Stambul on püsinud saksa keelt kõnelevate riikide operetiteatrite mängukavas regulaarselt tänapäevani. Teoseid: Paroli (ooper, Hamburg, 1902), Irrlicht (ooper, Mannheim, 1905), Der Rebell (ooper, Viin, 1905), Der fidele Bauer (Mannheim, 1907), Die Dollarprinzessin (Viin, 1907), Die geschiedene Frau (Viin, 1908), Brüderlein fein (Viin, 1909), Der Schrei nach der Ohrfeige (Viin, 1909), Das Puppenmädel (Viin, 1910), Die schöne Risette (Viin, 1910), Die Sirene (Viin, 1911), The Eternal Waltz (London, 1911), Der liebe Augustin (Berliin, 1912), Die Studenten¬gräfin (Berliin, 1913), Der Nachtschnellzug (Viin, 1913), Die Frau Ministerpräsident (Berliin, 1914), Der künstliche Mensch (Berliin, 1915), Die Kaiserin (Berliin, 1915), Die Rose von Stambul (Viin, 1916), Der goldene Vogel (Dresden, 1920), Die spanische Nachtigall (Berliin, 1920), Der heilige Ambrosius (Berliin, 1921), Die Strassensängerin (Viin, 1922), Madame Pompadour (Berliin, 1922), Der süsse Kavalier (Berliin, 1923), Jugend im Mai (Dresden, 1926), Rosen aus Florida (Viin, 1929).▼