Vanagutni keel: erinevus redaktsioonide vahel

keeletoimetasin
P (Robot: muudetud 18 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(keeletoimetasin)
 
[[Pilt:Old norse, ca 900.PNG|right|250px|thumb|Vanapõhja keele ning selle lähemate sugulaskeelte levik [[10. sajand]]il. Punane ala märgib läänepõhja murret, oranž ala idapõhja murret, roosa ala gutni murret ning roheline ala teiste [[germaani keeled|germaani keelte]] levikut, (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut.]]
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Old norse, ca 900.PNG|right|250px|thumb|Vanapõhja keele ning selle lähemate sugulaskeelte levik [[10. sajand]]il. Punane ala märgib läänepõhja murret, oranž ala idapõhja murret, roosa ala gutni murret ning roheline ala teiste [[germaani keeled|germaani keelte]] levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest.]]
 
'''Vanagutni keel''' oli [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keel]], mida räägiti [[Ojamaa]] [[saar]]el. See erinebErinevus [[vanapõhja keel]]e idapõhja [[murre]]test (vanarootsi ja vanataani [[murre]]) on niivõrd suur, et seda peetakse eraldi keeleks või vanapõhja keele murdeharuks.
 
Sõnatüvi Gut"gut" tähistab [[gootid|goote]] ning sageli arvatakse, et keelel on sarnasusi [[gooti keel]]ega. Sarnasuse parimaks näiteks peetakse seda, et mõlemas [[keel]]es nimatatinimetati täiskasvanud ja noort [[lammas]]t üheseltsamamoodi. Õpetlased nagu [[Elias Wessén]] ja [[Dietrich Hofmann]] oletavad, et vanagutni keel on [[gooti keel]]ega lähimaltkõige lähedamalt seotud keel.
 
{| class="wikitable"
''auga''
<br>''bain''
<br> ''hoyra''
|
''augo''
<br>---
<br> ''hausjan''
|
''ốga''
''ǿga''
<br>''bén''
<br> ''hǿra''
|-
|}
 
==Keelenäide==
Vanagutni keele keelenäide pärineb [[13. sajand]]i [[Gutasaaga]]st.
 
Vanagutni keel:
:''Þissi Þjelvar hafði ann sun sum hít Hafði. En Hafða kuna hít Hvíta Stjerna. Þaun tú byggðu fyrsti á Gutlandi. Fyrstu nátt sum þaun saman sváfu þá droymdi henni draumr; só sum þrír ormar varin slungnir saman í barmi hennar, ok þýtti henni sum þair skriðin ýr barmi hennar. Þinna draum segði han firi Hafða bónda sínum. Hann raið draum þinna só: "Alt ir baugum bundit, bóland al þitta varða uk fáum þría syni aiga." Þaim gaf hann namn, allum ófýddum; Guti, al Gutland aiga; Graipr, al annar haita; ok Gunnfjaun þriði. Þair skiptu síðan Gutlandi í þría þriðjunga, só at Graipr þann eldsti laut norðasta þriðjung, ok Guti miðal þriðjung, en Gunnfjaun þann yngsti laut sunnarsta. Síðan, af þissum þrim aukaðis fulk í Gutlandi sum mikit um langan tíma at land elpti þaim ai alla fýða. Þá lutaðu þair bort af landi hvert þriðja þjauð só at alt skuldu þair aiga ok mið sír bort hafa sum þair ufan jorðar áttu.''
 
[[Inglise keel|Ingliskeel]]ne tõlge:
:''This Thielvar had a son called Hafthi. And Hafthi's wife was called Whitestar. Those two were the first to settle on Gotland. When they slept on the island for the first night, she dreamed that three snakes lay in her lap. She told this to Hafthi. He interpreted her dream and said: "Everything is bound with bangles, this island will be inhabited, and you will bear three sons." Although, they were not yet born, he named them Guti, who would own the island, Graip and Gunfiaun. The sons divided the island into three regions, and Graip who was the eldest took the north, Guti the middle and Gunfjaun, who was the youngest took the southern third. After a long time, their descendants became so numerous that the island could not support all of them. They drew lots and every third islander had to leave. They could keep everything they owned but the land.''
 
1065

muudatust