Redaktsioon: 8. märts 2018, kell 12:12 redigeeri Pietadè (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 91 043 muudatust P →‎Vaata ka: {{veergude loend\|laius=14\| ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. märts 2018, kell 00:19 redigeeri eemalda MerilyS (arutelu \| kaastöö) 1157 muudatust veel keeletoimetamist Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
113. rida: : 4. [[taks]], pikakarvaline (145) : 5. [[lääne-siberi laika]] (133) : 6. [[do-khyi\|''do-khyi'']] (tiibeti mastif) (120) : 7. [[bernhardiin]], pikakarvaline (117) : 8. [[berni alpi karjakoer]] (108) 128. rida: ==== Eesti rahvuslikud tõukoerad ==== Esimene Eesti teadaolev regionaalne aretus jääb 18.–19. sajandisse, mil kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud [[~~Liivimaa~~liivimaa linnukoer]]a (''Livländischer Vorsteher''). Nad olid suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel oli neis koertes rohkesti pointeri verd. Nad olid puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.<ref>Tehver, 1937. lk. 117.</ref> 1930. aastatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena ilma kindla kavata ning sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer '''[[eesti talukoer]]''' kahe alaliigiga: : Valve- ja õuekoer '''~~Muri~~muri''. '''''Punane kuni pruunikas, mitte väga suur, rõngassabaga, öösel väga erk. Verd värskendati ~~Lapi~~lapi koera ja ~~Ungari~~ungari ''kuwass''<nowiki/>'iga. : Karjakoer '''~~Krants~~krants'''. Must kuni pruunikas, valge kaeluse ja valge sabaotsaga, elav. Uuteks liinideks ~~Šoti~~šoti lambakoeri.<ref>Jaama, Kr. Talukoerte tõuaretus / Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169–171</ref><ref>[http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=596 Noppeid eesti koerte ajaloost]</ref> Aretus jäi pärast sõda soiku. Ainus päris (koos standardiga, kuid mitte FCI tunnustatud) oma koeratõug on ajukoer – '''[[eesti hagijas]]'''. Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 1930. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947–1954 vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (''beagle''), inglise rebasehagijas (''foxhound''), šveitsi hagijas (''Gewöhnlicher Schweizer Laufhund''), lutzerni hagijas (''Luzernen laufhund'') ja berni hagijas (''Dreifarbiger Berner Laufhund'')), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. 1954. aastal tõustandard kinnitati.<ref>[http://www.eestihagijas.ee/eestihagijas.htm#Ajalugu Eesti hagijas / Ajalugu]</ref><ref>Lundava, 2007, lk. 233.</ref> Tänapäevase kehtiva tõustandardi kinnitas Eesti Kennelliit 8. novembril 2007.<ref>[http://www.kennelliit.ee/eesti_hagijas/toustandard Eesti hagijas / Tõustandard]</ref> 194. rida: * '''FCI rühm 9.''' Seltsi- ja kääbuskoerad (kaaslased ja sülekoerad?) Alarühm 1. ~~Bichonid~~''Bichon''<nowiki/>'id ja sugulastõud * 1.1. ~~Bichonid~~''Bichon''<nowiki/>'id * 1.2. ''Coton de Tuléar'' * 1.3. Lõvikoerake 204. rida: Alarühm 4. Karvutud koerad Alarühm 5. Tiibeti tőud Alarühm 6. ''Chihuahua'' Alarühm 7. Inglise kääbusspanjelid ** Alarühm 8. Jaapani spanjel ja Pekingi koer

Koer: erinevus redaktsioonide vahel