Suursaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
21. rida:
Saarel on kaks [[tuletorn]]i: [[1904]] valminud Lõunamajakas ja Põhjamajakas ning [[radar|radarijaam]] laevade jälgimiseks, mitme allika järgi ka [[elektrooniline luure|elektroonilise luure]] keskus. Oktoobris 2007 teatas Venemaa kavatsusest rajada Suursaarele [[lennujuhtimiskeskus]] ja võimas [[radar|raadiolokatsioon]]ijaam, et vähendada Eesti ja Soome [[õhuruum]]i rikkumisi Venemaa lennukite poolt.
== Asustus ==
Vanimad kirjalikud teated Suursaare asustusest pärinevad 15. sajandist.<ref name="maaleht">[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suursaar-unustatud-parl-soome-lahes-ja-eesti-rahva-ennemuistsetes-juttudes?id=74343393 Suursaar – unustatud pärl Soome lahes ja "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes"] ''maaleht.delfi.ee''</ref>
1939. aasta lõpus elas Suursaarel 772 inimest.<ref name="doria">[http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/69343/vamu1939.pdf?sequence=1&isAllowed=y Laskettu väkiluku joulukuun 31 p:nä 1939 seurakunnankirjojen ja siviilirekisterin mukaan, kunnittain. Lk 24.] ''www.doria.fi''</ref> Saarel oli kaks küla – Suurküla ja Kiiskinküla. Inimesed elatusid põhiliselt kala- ja hülgepüügist. Makse maksti tava kohaselt soolasilkudes ja hülgerasvas. Saare meremehed said tööd kaubalaevadel ja lootsidena. Harrastati ka kaubavedu Eesti ja Soome vahel.<ref name="maaleht"/>
Teise maailmasõja järel muudeti NSV Liidu kontrolli alla läinud saar piiritsooniks ning selle elanikud sunniti lahkuma.<ref name="maaleht"/>
==Geoloogiline ehitus==
| |||